Täna, 1. aprillil möödub 79 aastat sellest, kui Otepää linnaõigused sai.
Linn jõudis auväärse verstapostini
1. aprill 2015, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünnipäeva puhul leiab Otepää gümnaasiumi aulas aset kontsert. Sellel antakse üle Otepää valla medal, mille pälvivad seekord vallakodanikud Ülo Reedi ja Rein Vikard.
Medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Otepää medal on valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud. Selle väljaandmise otsustab vallavalitsus.
Esineb Liivimaa Noorteorkester, mille dirigendid on Anton Kogan ja Jose Antonio Page Ramirez.
Kontserdi korraldab Otepää kultuurikeskus, toetab Otepää vald.
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles «Nusstage»). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, andis teada Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht, tuginedes Heino Mägi raamatule «Otepää-Kääriku».
Ka 1. aprillil 1936 toimusid Mägi raamatu andmetel Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid «filmimeister» ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.
Praegu elab linnas 2074 elanikku. Seal on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.