Käimas on Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamise protsess, andis teada Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova. Ettevalmistused algasid juba 2008. aastal. Nende tulemusena peab olemasolev kaitsekord muutuma ajakohasemaks, lähtudes muutustest looduses ja valdkonda reguleerivas seadusandluses. Kehtiv kaitse-eeskiri pärineb aastast 1997.
Otepää vallavolikogu arutas kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekute tegemist ning otsustas, et toetab kodanikualgatuse korras keskkonnaametile tehtud ettepanekuid. Ettepanekuid laekus ligikaudu 70 kodanikult ja huvigrupilt.
Vallavolikogu pidas vajalikuks eelnevalt sotsiaalmajandusliku uuringu läbiviimist kaitse-eeskirja kehtestamise mõjude suhtes Otepää valla arengule. Need ettepanekud edastati ka keskkonnaametile. Vallavolikogu ei pidanud võimalikuks kiirustamist kaitse-eeskirjade kehtestamisel.
30. jaanuaril esitas vallavalitsus keskkonnaametile oma ettepanekud looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule. Ettepanekute seas paluti teatud maa-alade väljaarvamist looduspargi territooriumilt, näiteks Linnamäe oru ja Linnamäe nõlva maaüksused ning Pühajärve ranna ja rannapargi maa-ala.
Samas paluti selgitada ja täpsustada eeskirjas olevaid mõisteid ning tehti ettepaneku vaadata ümber kaitseala eesmärgid, liigikaitse tegelikud vajadused ning sisustada kaitse-eeskirja tingimused vastavalt maastikukaitseala peaeesmärgile.
Ka vallavalitsus leidis, et on väga oluline hinnata kaitse-eeskirja rakendamise mõju võrreldes sellega, kui kaitsekorda ei rakendata. Tehti ettepanek koostada eeskirja rakendamise mõjude analüüs enne kaitsekorra rakendamist.
Nüüdseks on keskkonnaamet ka vastanud ning nõustunud osa ettepanekutega.
13. veebruaril toimus vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali kutsel vallavolikogu saalis looduspargi kaitse-eeskirja uuendamise alane ümarlaud, kus osalesid keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe oma meeskonnaga ja keskkonnaminister Mati Raidma oma meeskonnaga.
Ümarlaual tõusis esile mitu teemat, näiteks soovisid elanikud näha eeskirjas üheselt arusaadavaid mõisteid, mida ametnikud ei saaks erinevalt tõlgendada. Samuti rõhutati selgema teabe ja regulatsiooni vajadust tegutsemisvõimalustest kaitsealal – Otepää piirkond on aktiivselt arenev puhke- ja spordipiirkond, mida täiendab kohapealne unikaalne loodus.
Pärast ümaralauda saatis Raidal keskkonnaministrile ettepanekud algatada looduspargi kaitse-eeskirja menetlus uuesti, et selle koostamisse kaasataks kohalik kogukond ja huvigrupid. Ettepanek on koostada sotsiaalmajanduslik analüüs eeskirja kehtestamise mõjude suhtes ja kaaluda selle kehtivuse piiritlemist riigimaadega, liites looduspargi koosseisu need eramaad, mille omanikud avaldavad selleks soovi.
Jaanus Raidali sõnul on samal seisukohal Palupera vallavolikogu, kes tegi keskkonnametile samasisulise ettepaneku: jätta eramaa omanikele õigus ise otsustada oma kinnistu loodusparki kuuluvuse üle.
18. veebruaril korraldas keskkonnaamet Otepää gümnaasiumis kaitse-eeskirja avaliku arutelu, kus samuti tõsteti üles kohalike maaomanike jaoks olulisi küsimusi. Keskkonnaminister kinnitas 13. veebruari ümarlaual, et avalik arutelu ei ole eelnõu arutamise lõpp, läbirääkimised jätkuvad kindlasti ka selle aasta sees.
Raidal ütles, et kuna on tekkinud väga suur umbusk kaitse-eeskirja menetlemise suhtes, on mõistlik võtta aeg maha. Ta lisas, et volikogu ei pidanud võimalikuks kiirustamist looduspargi uue kaitse-eeskirja kehtestamisel.
«On vaja tõsiselt vaagida kogukonna ettepanekuid. Leian, et riiklike piirangute ning ettevõtluse ja piirkonna arengupotentsiaali rakendamise võimaluse vahel on vaja leida tasakaal. 13. veebruaril ümarlaual tegi keskkonnaminister ettepaneku, et vald võiks läbi viia sotsiaalmajandusliku analüüsi,» sõnas Raidal.
«Sellest lähtuvalt olen vallavalitsusele teinud ettepaneku analüüsi teostamiseks, kuhu tuleks kaasata ka keskkonnaamet ning teised looduspargi territooriumil asuvad omavalitsused. Kuna sotsiaalmajandusliku analüüsi tegemine on pikk ja aeganõudev protsess ning kahjuks on maaomanike ja keskkonnaameti vahel tekkinud tõsine vastasseis, tuleks peatada kogu kaitse-eeskirja menetlusprotsess seniks, kuni analüüs on valminud.»