Arula küla – rikkaliku ajaloo ja põneva kultuuripärandiga kogukond

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arula Emaläte taaselustati eelmisel aastal külarahva eestvõtmisel. Emalätte ajalugu on põhjalikult uurinud külaelanik Mauri Mändoja (vasakult), tegusad külaelanikud  Risto Lokk, Airika Pikk, Voldemar Tasa ja Eike Tasa (vett võtmas).
Arula Emaläte taaselustati eelmisel aastal külarahva eestvõtmisel. Emalätte ajalugu on põhjalikult uurinud külaelanik Mauri Mändoja (vasakult), tegusad külaelanikud Risto Lokk, Airika Pikk, Voldemar Tasa ja Eike Tasa (vett võtmas). Foto: Arvo Meeks

Ühtehoidva kodupaiga tiitliga pärjatud Arula küla tähistas eelmisel aastal oma 595. aastapäeva. Mullu ilmus ka teos «Arula koolide lood», mis räägib kogukonna koolide lugu lausa kolmel viimasel sajandil. Nii et koht küll väike, kuid selle ajalugu on pikk ja rikkalik. Sellest annavad tunnistust ka pühendusega pingid, millelt võib leida nii mõnegi kuulsa nime.

Kuigi kalendri järgi valitses veel talv, oli ilm sel päeval, kui fotograafiga Valgast Otepää poole teele asusime, kevadiselt päikeseline ja mõnus. Mõnikümmend kilomeetrit sõitu ja jõudsimegi Arula küla lähistele. Tee läks üha kurvilisemaks ning maastik künklikumaks – ikkagi Otepää kant.

Külaelu eestvedajate, külavanema Voldemar Tasa ja tema abikaasa Eikega kohtusime Lutsu turismitalus, millest on kujunenud kohaliku külalelu keskpunkt. Teed juues ja perenaise maitsvaid küpsetisi süües jätkus juttu kauemaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles