Vanasti oli nii, et kes mingit ametit õppida tahtis, pidi läbi käima kindla tee õpipoisist meistriks – vahele jäid ka selliaastad. Tänapäeva kutseõpe on tegelikult üles ehitatud sarnaselt: õpipoisioskused omandab noor heal juhul juba kodus või tööõpetuse tundides, kutseõppes tuleb esmalt läbida sellipõli ja koolist peaks lahkuma meistrid.
Loomulikult on tegu lihtsustatud skeemiga. Paljudest noortest kutseõppuritest ei saa iial meistreid – ilmselt on asi sel juhul eelkõige huvi ja järjekindluse nappuses, aga mõnel juhul on probleem vast ka eelduste vähesuses. Igatahes on mõni kutseõpetaja aeg-ajalt kurtnud sedagi, et tänapäeva noortel on käed vahel suisa valepidi otsas: sedavõrd raskelt kujunevad oskused ja vilumused.