Kui viimsel teekonnal saatjaid napib

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimese eluajal temast hoolijaid ei jagu, siis vaevalt tema viimse puhkepaiga eestki hoolt kantakse. Pildil omasteta haud.
Kui inimese eluajal temast hoolijaid ei jagu, siis vaevalt tema viimse puhkepaiga eestki hoolt kantakse. Pildil omasteta haud. Foto: Toomas Huik

Lähedaste surm võib leinajas tekitada peataoleku. Seetõttu vajavad inimesed tuge ja nõu, kuidas käituda.

Harilikult on leinajal ka abilisi, kes hetkedel, kui jõud otsa saab, ohjad enda kätte võtavad ja abiks on – nii on see ideaalis. Mida aga teha, kui sureb naabritädi, kelle ainuke teadaolev sugulane elab naaberriigis ning keeldub kohustust täitmast? Sarnasest olukorrast leidis end ka üks valgalane, kes soostus oma kogemusest rääkima.

Kui naine oli teada saanud, et lahkunul oli küll tütar, kes aga ei soovinud asjaajamisega tegelda, oli asi nende jaoks otsustatud – inimene, kellega eluajal suheldi, tuli maha matta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles