Puide külast kui kunagisest tapluste tallermaast kujunes maakonna üks olulisemaid põllumajanduspiirkondi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta põllumees 2008 Mati Nurm (paremal) koos aasta põllumees 2009 Mart Timmiga.
Aasta põllumees 2008 Mati Nurm (paremal) koos aasta põllumees 2009 Mart Timmiga. Foto: arhiiv

Kui sõita mööda Valga–Uulu maanteed Tõrva poole, tuleb ühel hetkel ette Puide küla. Ainuke silt, mis tee ääres küla­ga seostub, on Puide talu suunaviit. Väikese ja suhteliselt hajutatud külana ei jää ta läbisõitjale millegagi silma.

Tegelikult on tegemist suhteliselt vana asulaga, mida mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Siit läks muiste läbi «suur venelaste tee», mida mööda idanaabrid liikusid üle Väikese Emajõe Sakalasse. Kalme veski ja Puide küla vahel on väli, kus 1218. aasta 15. augustil, rukkimaarjapäeval, toimus lahing Vene vägede ja Saksa ristirüütlite vahel.

Henriku Liivimaa kroonikas kirjutatakse pikalt, kuidas krahv Alberti käsul Revalit riisuma läinud liivlaste vägi kohtus Puide teel suure venelaste väega. Luurajad, kes saadeti maad kuulama, tõid väejuhtidele teate suurest venelaste valitsejate sõjaväest, mis Ugandist Liivimaa suunas liikuvat. Seda kuulnud, pöördus liivlaste sõjavägi sama teed tagasi. Järgmisel päeval läksid nad mööda Puide teed venelastele vastu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles