Teadlane: surnud sigadest tuleb teada anda

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida kiiremini korjused metsa alt ära viiakse, seda kiiremini viirus metsast kaob.
Mida kiiremini korjused metsa alt ära viiakse, seda kiiremini viirus metsast kaob. Foto: Marko Saarm / Sakala

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seni, kuni katk on liikvel.

Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline. Viiruse leviku praegust seisu ning seni rakendatud meetmete tõhusust analüüsib Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Keskkonnaamet on riikliku tauditõrjekomisjoni istungi otsusele tuginedes kehtestanud taudi levikupiirkondades aju- ja koerajahi keelu, et vältida metssigade liikvele ajamist ning sellega taudi leviku suurendamist. Paljude jahimeeste hinnangul ei ole piirangud põhjendatud. Veelgi enam, on levimas jutte, justkui jahimehed varjaksid uusi surnud sigade leide täiendavate jahipiirangute kartuses.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles