Krahv Bergi aretustöö ja leiutised väärivad imetlemist tänapäevalgi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portreel Sangaste lossi saalis pilgutab krahv Berg vaatajale silma.
Portreel Sangaste lossi saalis pilgutab krahv Berg vaatajale silma. Foto: Arvo Meeks

Veebruaris täitus Sangaste krahv Bergil 170. sünniaastapäev ning tema aretatud kuulsa rukkisordi sünnist on nüüd möödunud 140 aastat. Nende kahe tähtpäeva puhul ongi tänavune aasta kuulutatud rukkiaastaks ning Sangaste lossis sai teoks konverents, kus tõdeti, et Bergi põllumajandusteaduslik pärand on tohutu ning teda võib nimetada revolutsionääriks Eesti põllumajanduses.

Friedrich Georg Magnus Berg nägi ilmavalgust 16. veebruaril 1845 Tartus, kus tema isa Gustav Gotthard Berg pidas riigiametit. Isa vendadest vanim, Friedrich Wilhelm Rembert Berg sai Soome kindralkuberneriks ning Aleksander II ülendas ta 1865. aastal kindralfeldmarssaliks. Krahvitiitel oli tal aastast 1856. Kindralfeldmarssali abielu lastega ei õnnistatud ning ta leidis endale pärija venna Gustavi pojas Friedrichis.

Kindralfeldmarssal sai Sangaste mõisa omanikuks 1839. aastal, kuid kinkis selle 1851. aastal oma vennale Gustavile, kelle pojad ta lapsendas. Tänu onu toetusele sai tulevane rukkikrahv hiilgava hariduse. Ta õppis Pariisis Sorbonne’i ülikoolis ja College de France’is. Seejärel praktiseeris pikemat aega põllumajanduse alal Inglismaal ja Šotimaal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles