Kolmest valimisdebatist, mis Valgamaalane Riigikogu valimiste eel lehetoimetuses läbi viib, on kaks teoks saanud. Teisipäevasel ümarlaual esindas Reformierakonda siseminister Hanno Pevkur, IRLi Priit Sibul, Rahva Ühtsuse Erakonda õigeusu kiriku vaimulik, ülempreester Jaak Metsalu ja Konservatiivset Rahvaerakonda Uno Kaskpeit. Debatti juhtis Valgamaalase peatoimetaja Sirli Homuha, kuuldu pani kirja reporter Sirje Lemmik.
Mis on Valgamaal või kogu Kagu-Eestis teie hinnangul kõige suurem probleem ning kuidas seda lahendada?
Hanno Pevkur: «Kõige suurem mure seondub Kagu-Eesti kui Eesti väga olulise osa julgeolekuaspektiga. Kagu-Eesti on Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri hoidja. Piir on vaja korda teha ning oleme sellega juba pihta hakanud.
Teine oluline teema on töökohad. Et Kagu-Eestis oleks piisavalt inimesi, on kõik kolm maakonda andnud panuse valitsuse tasandil kinnitatava tegevuskava koostamisel. Praeguseks on see valitsusest läbi käinud ja saab peagi ministri allkirja. Tegevuskavas on põhirõhk töökohtade loomisel väikeettevõtluse ja üldse ettevõtluse arengu toel taristu ja piirkonna konkurentsimeetmete kaudu. Kui töökohad olemas, on lootust, et noored siia jäävad.
Siia võiks lisada veel ka hajaasustuse programmi. Kõik need meetmed peavad tagama, et Eestimaal tervikuna on turvaline ja hea elada.»
Jaak Metsalu: «Et elu Kagu-Eestis paremaks muutuks, on vaja majandust parendada. Kirikutegelasena ütlen, et kuigi meie asi on inimeste ja nende hingeprobleemidega tegelemine, on kirik kriitilistel hetkedel ühiskonnaellu sekkunud. Inimene on kõige kallim vara. Et inimesed piirkonnast ei lahkuks Tallinna või välismaale ja et peatada elanike väljavool piirkonnast, on vaja tugevat riiklikku toetust.
Kagu-Eesti riikliku arenguprogrammita ei aita miski. Suuremat pööret on tarvis.»
Uno Kaskpeit: «Maaelu on siin ääremaal tõsine probleem. Mul on Valga maakonnas maakodu ja kurb on vaadata, kuidas eluolu laguneb. Nõrgemad inimesed vedelevad ümber kaupluse või käivad ringi kaheliitriste õllepudelitega. Maaelu arendamiseks oleks vaja täielikku erakondadeülest ühist poliitikat. Teistmoodi enam ei saa.
Mis puudutab aga julgeolekut, siis olen eriarvamusel, sest meie praegused koalitsioonid on löönud Kagu-Eesti julgeolekusse sõjaväestatud piirivalve ärakaotamisega suure augu. Piirivalve oli varem esimene julgeoleku tagatis idapiiril. Selle hävitamisega alustati 2004. aastal, mil piirivalve lükati riigikaitse ülesannete ree pealt maha, kaotati ajateenijate reservi sissiüksused ja seda pole millegagi asendatud.
Kui keegi tahab öelda, et meil on Kaitseliit, siis seda pole mõtet rääkida. Kaitseliit pole võimeline täitma piirivalve ülesandeid.
Tuleb leida vahendeid, et arendada ettevõtlust. Inimesed, kes maale jäänud, ei ole valmis tulema isegi Valka tööle, elavad pigem toetuse abil. Kes on veidigi ettevõtlikumad, on läinud üle Eesti laiali või Soome. Maale on jäänud vanurid või need, kes pole võimelised ettevõtlust arendama.»
Priit Sibul: «Kõige põletavam probleem Valgamaal on töötute suur arv, mis äsja ka uudistest läbi käis. Kui inimesel pole tööd, on kõigest muust keeruline rääkida. Saada siia töökohti pole lihtne, kuid mitte ka võimatu.
IRLi valimisprogrammis on välja pakutud madalapalgaliste maksuidee, mis võiks olla üks meede, kuidas siia töökohti juurde tekiks. Kui inimesed saavad tööd, väheneb maksukoormus nii töötajatel kui ettevõtjatel, ja nad on motiveeritud tööl käima. Kasvab eksport ja mõne aja pärast tekib töökohti juurde.»
Pevkur: «Kõik hakkab pihta töökohtadest. Kui töökoht olemas, võimaldab see Kagu-Eestis olla ja siia tulla. See IRLi madalapalgaliste maksureformikava on küsitav. Ma ei tahaks küll siinsetele õpetajatele või piirivalvuritele öelda, et igalt eurolt, mis nad teenivad üle 500 euro, hakkavad nad IRLi maksureformikava kohaselt tasuma 40 protsenti tulumaksu. Pool palka on maksuvaba, kuid teise poole pealt peavad maksma kõrget tulumaksu.
See küll maaelu turgutamiseks hea meede ei ole. Kui räägime reaalsest abistamisest, tuleb aidata ettevõtjatel töökohad luua ja alles siis on võimalik rääkida ka sellest, et elu siin oleks aktiivsem.»
Metsalu: «Kõik väikesed reformid aitavad kaasa, kuid kogu Eesti elu vajab suuremat ja põhjalikumat reformi – uut mootorit. Peaksime eeskuju võtma Soome pragmaatilisest poliitikast. Nad teevad äri nii Lääne kui Idaga ja näiteks Soome piiriäärsetes kauplustes saab ka Vene rubladega osta. Meie oleme võtnud aga ühe suuna ja oleme ära unustanud idanaabri, kellega saaks äri ajada.»
Pevkur: «Idanaaber on ikka ise selle seisu niisuguseks keeranud. Tema tungimine teiste riikide territooriumile on tekitanud Euroopas julgeoleku olukorra, kus ka NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid peavad oluliselt rohkem mõtlema selle olukorra peale. Eesti on juba pikemat aega panustanud riigikaitsesse kaks protsenti.
Eesti ettevõtted tahaksid müüa oma kaupa Vene turule, kuid idanaabri tekitatud üldpoliitiline seis ja julgeolekuolukord on selline, et tegelikult pole nendega võimalik normaalselt suhelda.»
Metsalu: «Pole päris nõus. Targem annab järele ja kõike tuleb teha diplomaatiaga. Idadiplomaatia on Reformierakonnal puudulik.»
Kaskpeit: «Venelastele järele anda ei tohi. Kui annad ühes asjas järele, jäämegi seda tegema. Ajalugu on seda näidanud. Tuleb teha tööd selle nimel, et leida Vene turu asemele uusi. Idanaabriga peab olema ettevaatlik, ta pole kindel naaber.»
Sibul: «Tahan veel täpsustada, et see maksureform ei puuduta kõiki palgasaajaid, vaid ikka madalapalgalisi. Nende elus, kes teenivad üle 846 euro, ei muutu midagi.»
Pevkur: «Kuidas nii? Mina loen teie programmist, et üle 500 euro teeniv hakkab maksma 40 protsenti tulumaksu.»
Sibul: «Ei ole nii. 500 eurot on maksuvaba, 500 kuni 846 teenival on erinevad astmed ja sealt edasi on tänane süsteem.»
Rail Balticu trassi kulgemise ümber on kired lõkkele löönud. Millist varianti teie toetate?
Kaskpeit: «Toetan trassi kulgemist üle Tartu ja Valga, siis oleks sellesse kaasatud ka ülejäänud Eesti ja oleks mingi kasu. Nüüd aetakse uus trass läbi soode, ei kasutata isegi vanu teetammisid. Leian, et see pole Eesti rahvale kasulik.»
Sibul: «Ei ole üldse kindel, et see meie riigile jõukohane ja vajalik on. Et sellest trassist siseriiklikult võimalikult rohkem kasu oleks, peaks see kulgema Tartu ja Valga kaudu.»
Pevkur: «See vajab tegelikult pikemat selgitamist. Nii suure projekti puhul, nagu seda on Rail Baltic, mis ühendab Eesti raudteevõrgu Euroopaga, ei saa vaadata Eestit üksiku oaasina.
Rail Baltic ei hakka kunagi tööle põhimõttel, et rong peatub samades jaamades, kus praegu – siis poleks sellel projektil mingit mõtet. Selle trassi mõte on teha kiirrongiühendus Euroopaga ja see peab olema nii kiire kui võimalik. Läbi teiste lisaharude tuleb viia klient Rail Balticu kiirteele.
Keegi ei kujuta ette, et see trass oleks selline (näitab sõrmega siksakilist teekonda). Nii pole võimalik kiirrongiteed teha. Olemas on variant luua Euroopaga kiire rongiühendus, mis kulgeks Tallinnast otse Riiga ja sealt edasi. Ka Euroopa rahastamistingimused näevad ette finantseerida kiiret rongiühendust. Kui seda ei tehta, seab see ohtu kogu projekti tuleviku. Nendes valikutes pole me üksi.»
Metsalu: «Rahva Ühtsuse Erakonna üldkogul vastuvõetud pöördumises seati kahtluse alla selle raudtee vajalikkus. Kui Eesti rahvas aga toetab trassi ehitamist, siis mina toetan Kaskpeidi väljaöeldut, et tuleb kasutada vana tammi.»
Pevkur: «Siis ei saa me raha ka.»
Kaskpeit: «Olen käinud Saksamaal ja seal sõidavad nii kiirrong kui linnadevaheline rong samal trassil. See on vale arusaam, et vana trass ei sobi.»
Millised on teie olulisemad elluviidavad valmislubadused, mis siinseid elanikke puudutavad? Nimetage nende lubaduste rahastamise allikad.
Metsalu: «Rahva Ühtsuse Erakonnal on tugev tervishoiuprogramm. Soovime 71-liikmelist Riigikogu ja muidugi radikaalset omavalitsuste reformi. Välismaistele pankadele ja suurettevõtetele tuleb kehtestada reeglid, mille kohaselt nad ei saa sadu miljoneid eurosid maksuvabalt Eestist välja viia. See on ülekohtune.
Kuna ma pole erakonna liige, vaid toetajaliige, siis isiklikult arvan, et tuleb elavamaks muuta majandus- ja kultuurialane koostöö Pihkva oblastiga. Piiriäärsetele maakonna elanikele tuleb kindlustada lihtsustatud liikumine mõlemas suunas ning Pihkva ja Petseri turud tuleb Kagu-Eesti põllumeestele lahti teha.
Setumaale tuleb anda kultuuriautonoomia ning põlisrahva õigused. Lõuna-Eestisse tuleb suunata enam toetusraha ning käivitada Põlva-, Valga- ja Võrumaa riiklik ettevõtluse arendamise programm. Heanaaberlikke suhteid tuleb hoida kõigi naabritega, sealhulgas ka venelastega.»
Pevkur: «Meie erakond tuli esimesena välja selge ja tugeva julgeolekustrateegiaga. Nimetaksin ära kaheprotsendilist eraldust kaitsekuludeks. Lisaks sellele liitlaste kohalolekut tagava vastuvõtva riigi toetused. Olemas on pakett, mis puudutab riigikaitse tugevdamist. Sinna kuuluvad riigikaitse kursused, sõduri garantii ja kaitsepalk. Alustanud oleme riigipiiri puhastamisega.
Meie valimisprogrammis väljatoodud maksumuudatustest võidab keskmist sissetulekut saav pere kusagil 1500 eurot aastas. Plaanime tõsta tulumaksuvaba miinimumi kaks korda, alandada töötuskindlustusmakset 1,95 protsendini ja vähendada sotsiaalmaksu kahe protsendi võrra, ilma et vähendaksime pensionikassa ja ravikindlustuse raha.
Kolmas plokk on sotsiaaltoetused. Olulisim demograafiline meede on lastetoetuse tõstmine 300 eurole alates kolmandast lapsest. See on suur ja kallis lubadus, kuid see peaks olema uus normaalsus, et peres on kolm last. Sündimuskordaja on Eestis 1,4, mis näitab, et peredel pole kindlust muretseda kolmandat last. Rahva taastootmiseks peaks see kordaja olema 2,1.
Kust tuleb kate? Tööjõumaksude vähendamine elavdab majandust ja toob kaasa majanduskasvu. Kokkuhoidu on võimalik saavutada riigipidamise optimeerimise kaudu. Lisavahendid on leitavad ka ausa majanduskeskkonna ja parema maksulaekumise tagamisega. Oleme oma programmi tehes põhjalikult arvutanud ja veendunud, et nende lubadustega on võimalik toime tulla ja need on realiseeritavad.»
Sibul: «IRLile on kaitsevaldkond oluline teema, mille eest on aastaid seistud. Toetame ajateenistuse jätkamist endisel kujul. Oluline on madalapalgaliste maksuteema, mis on IRLi kõige kallim valimislubadus ja maksab 150 kuni 160 miljonit eurot. Paljulapselise perekonna mõiste peaks laienema kolmelapselisele perele. Tööjõumaksude muutmine peaks majandust elavdama ja selle kaudu peaks laekuma täiendavaid vahendeid.»
Kaskpeit: «Toetame käibemaksu vähendamist 10 protsendile. Laste juurdekasvu ja noorte perede majandusliku olukorra parandamiseks kavatseme iga lapse sünniga kustutada 25 protsenti pere eluasemelaenust. Vaja on maksustada Eestis tegutsevate välisfirmade ja pankade kasum.»
Milliseid valimiskampaania ajal antud lubadusi pole teie meelest võimalik ellu viia?
Sibul: «Minule on arusaamatu lubatud alampalga tõstmine, mis ei ole poliitikute võimuses ega pädevuses. See 1000eurone alampalk mõjuks laastavalt ettevõtlusele. Kahjuks ei sõltu alampalga määr poliitikute tahtest, vaid tööandjate ja töövõtjate kokkuleppest.»
Pevkur: «Keskerakonna 1000eurone alampalk on ebarealistlik. Riik ei saa sellisel moel sekkuda. Kujutage ette, kui palju töökohti sel juhul kaob. See on kõige hullem praegustest valimislubadustest.
Ka välisfirmade ja pankade kasumi maksustamine ei ole teostatav. Ei saa eraldada üht sektorit teisest ega kehtestada talle teistsuguseid reegleid. Oleme ühtses Euroopa majandusruumis ja teatud maksustamisreeglid on ühtsed.
Suur hulk lubadusi, mis valimisprogrammidesse sisse kirjutatud, pole läbi arvutatud. Suurendame, tõstame, anname rohkem ... Kuid kui palju või mida, missugune on rahaline kate, mille arvelt neid lubadusi teostatakse – sellele programmidest vastuseid ei leia.»
Kaskpeit: «Hirmutav on 1000eurone alampalk. Väikeettevõtetel pole võimalik sellist palka maksta, nad on sunnitud oma uksed sulgema.»
Metsalu: «Kõikidel erakondadel ja ka üksikkandidaatidel on antud katteta ja läbimõtlemata lubadusi. Kuid ma poleks ka väga kriitiline. Ega Keskerakondki luba kohe seda 1000eurost alampalka kehtestada, vaid ikka aja jooksul. Ka Reformierakond on palju lubanud ja pidime olema juba viie rikkaima riigi hulgas. Tegelikult aga majandus nende valitsemisajal halveneb.»
Pevkur: «Majandus ju kasvab, vaadake ikka tõele näkku.»
Metsalu: «Ei kasva midagi, igasuguseid asju võib kirjutada. Välismaiseid reitinguid võib lasta teha ja analüüse tellida, need on kallutatud ja tellimustööd. Inimesed aga lahkuvad riigist.»
Pevkur: «Kas sätite kahtluse alla reitingute usaldusväärsuse? Sellisel juhul pole mul enam midagi lisada.»
Milline peaks olema haldusjaotus Kagu-Eestis?
Pevkur: «Valgamaa arenguplaanis nähakse ette kolme tõmbekeskust: Valga, Tõrva ja Otepää. Ma ei ole lõpuni veendunud, et see on ainuke ja kuldne tee. Kohalikud elanikud peavad ise otsustama ja mõistlik on inimeste soove ja arvamust kuulda võtta. Kui on selge arusaamine vabatahtlikust ühinemisest, toetame. Valige ise tee, seda ei saa riik sundida ega ette öelda. Et ühinemist motiveerida, on võimalik anda riigilt rahaline tõuge.
Maavalitsused on kohati nagu kits kahe heinakuhja vahel. Ühelt poolt peavad nad olema maakonna tasakaalustatud arengu eest seisjad ehk peavad hästi läbi saama omavalitsustega ja teisalt on nad riigi käepikendus kohapeal ehk riikliku järelevalve teostajad. Riiklik järelevalve ja riigi kohahaldus peab kohapeale jääma, olgu selle nimeks siis maavalitsus või riigiesindajad.»
Metsalu: «Haldusreform on vaja läbi viia, see peaks toimuma vabatahtlikult, säilitades kohtadel esmavajalikud ametnikud. Bürokraatiat on liialt palju, ametnikel pole valdades koormust. Riik peaks rahaliselt toetama ühinemist. Üle tuleb vaadata ka maavalitsuste funktsioon, nad dubleerivad riiki. Pigem kaotaksin nad sellisel kujul ära.»
Sibul: «Jätkuvalt toetame tõmbekeskuste põhist haldusreformi. Ei räägi niivõrd piiridest ja inimestest, vaid ennekõike avalikest teenustest. Eesmärk ei ole ainult piire nihutada, vaid et eri piirkondades elavad inimesed saaksid ühetaoliselt avalikke teenuseid. Kui omavalitsused ei suuda olla eestvedajad ja kaasarääkijad ettevõtluse arendamisel, viib see vaiksele hääbumisele.
Seepärast ei saa ühinemist teha vabatahtlikult. Tuleb teha poliitilisi otsuseid ja avaldada üldist survet, et haldusreform ära teha. Omavalitsused peavad olema palju iseseisvamad. Seda saavad nad aga olla, kui on suuremad ja suudavad oma tulubaasiga toimetada.»
Kaskpeit: «Sunniviisilist liitmist meie erakond õigeks ei pea. Elan väikeses vallas, mis ei ela ega sure. Midagi tuleb aga teha, riik peab paika panema mingid tähtajad ja raamid. Kui selleks ajaks pole omavahel kokku lepitud, peaks riik sekkuma. Inimene on laisk – kui teda ei sunnita, ta midagi ette ei võta. Inimesed on elanud seal aastakümneid ja ikka arvatakse, et küll saadakse hakkama. Midagi aga tuleb ette võtta, nii ei saa maal enam edasi elada.»
Pevkur: «Avalike teenuste koha pealt olen nõus, et eelkõige tuleb vaadata funktsioone. Inimene peab saama igal pool vajalikke avalikke teenuseid. Selleks aga ei pea ilmtingimata liituma, võib moodustada ka ühisasutusi, sõlmida naabritega kokkuleppeid. Kohalikele tuleb anda vabadus otsustada. Vabatahtlik pool on selle reformi juures oluline.»
Sibul: «Igaüks püüab oma vankrit vedada. Seda ühistegevust on omavalitsuste vahel ikka vähe.»
Kaskpeit: «Omavalitsuste ühinemisel peaks kohtadele jääma kontaktisikud, kellega kohalikud saaksid ametiasju ajada.»
Valimiste ajal näeb igasugust tsirkust: kes töötab baaris, kes jagab nänni, kes korraldab kontserte. Mida arvate valimisaegsest propagandast, kas see üle piiri ei lähe?
Kaskpeit: «Kindlasti läheb. See on hullumeelne, mis toimub. Riigikogu erakondadel on riigi raha taga ja see, mis toimub, on ikka liiga hull.»
Sibul: «Vahendid valib iga poliitik ise ja valijad otsustavad. Pean väga oluliseks, et poliitikud suhtleksid valijatega ja mitte ainult enne valimisi, vaid pidevalt. Tunnetan ka ise, et oma valijatega on tagasiside nõrk. Loomulikult on kampaania aeg kõige intensiivsem, see on aeg valijatele oma seisukohtade selgitamiseks.»
Pevkur: «Klounitegemine ja sisuline töö on kaks eri asja. Taolisi debatte nagu täna on rohkem vaja. Ajakirjanik ei peaks minema baari, kohvikusse või kontserdile, et kandidaadiga kohtuda. Riigi juhtimine ei ole show-tegemine, vaid see on tõsine töö – see pole baaris õlle ettekandmine ega laval laulmine.
Minu viimane tööaasta on mind Kagu-Eestisse toonud tihti ja tahan lõpule viia kaks olulist tööd: Kagu-Eesti arengukava ja piiri kordategemise, mille lõpptähtaeg on 2019–1920. Selleks tahangi saada inimestelt mandaadi.»
Metsalu: «Valimiskampaania peaks jääma soliidsuse piiridesse, ei tohiks muutuda palaganiks. Samas on Euroopaski valimised suur show. Riigijuhtimine on tõsine töö ja vastutus. Mida vähem populismi, seda parem.»
Missugune erakond teie arvates valimised võidab ja kes valitsuse moodustavad?
Kaskpeit: «Loodan, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – see oleks rahvale parim. Meile läheb korda julgeolek ja siseturvalisus. Piiri puhastamisega ei tohiks teha valimisreklaami, see on show, mis seal praegu tehakse. Olin 1999.–2006. aastani piirivalveülem ja taotlesime pidevalt piiri puhastamiseks raha. Nüüd kui Kohvriga juhtus see asi, leiti, et on hea seda piiri puhastamist valimiskampaanias rakendada.»
Pevkur: «Sain märtsi lõpus siseministriks ja esimene visiit oli Kagu-Eestisse. Minu otsus oli hakata kohe piiri korda tegema. Siis polnud õrna aimugi, et septembris taoline asi Kohvriga juhtub. Pole tõsi, et just see sündmus pani aluse piiri kordategemisele. Kuid õige on, et see vajas poliitilist otsust. Peaaegu pool piirist on puhastatud.
Loodan, et valimistel võidab Reformierakond. Praegu on tegelikult kahe suure erakonna, Kesk- ja Reformierakonna vahel seis väga võrdne. Rahval on kaks valikut: kas valitakse erakond, mis omab häid suhteid Kremliga ja kes vaatab näoga teisele poole piiri, või valitakse tee, mis on eestimeelne, mis tagab Eesti riigi julgeoleku.
Loodan, et inimesed tulevad valima. Kui te ei tule, siis puudub hiljem igasugune moraalne õigus öelda, et üks või teine asi on halvasti. Tehke oma valik südametunnistuse järgi.»
Sibul: «Loodan, et IRLil läheb valimistel hästi. Kuid vaadates viimaseid reitinguid, kardan, et võidab Keskerakond. Sellest hoolimata loodame, et osaleme koalitsioonis. Samas on IRL välja öelnud, et Keskerakonnaga me koalitsioonis ei osale.
Valijad peaksid endilt küsima, mis on nende põhiväärtused, ja vastavalt sellele leidma erakonna, keda toetada, leidma sealt inimese, kes nendele väärtustele kõige enam vastab. Siis on nad poliitikas kõige vähem pettunud, kui need asjad on läbi mõeldud.»
Metsalu: «Küsitlused näitavad, et tasavägised on Reformierakond ja Keskerakond, kuid aega veel on ja aeg võib töötada kellegi kasuks või kahjuks. Arvan siiski, et võidab Keskerakond. Hea, et Riigikokku saavad sisse ka väiksemad erakonnad nagu Vabaerakond ja Konservatiivne Rahvaerakond. Ma ei dramatiseeriks üle, kui Keskerakond tuleb võimule, sest oleme kindlas Euroopa Liidu ja NATO roopas ja roobastest polegi nii kerge välja ajada.
Need Keskerakonna Kremli-süüdistused ei ole ju tõestatud, need tuleks viia kohtuprotsessideni. Ei oleks vaja rahvast hirmutada ja Keskerakonda meedia kaudu süüdistada. On ju teada, et suuremad ajalehed on teie (Reformierakonna) kontrolli all.»
Pevkur: «Milliseid tõendeid teile veel vaja on, kui Keskerakonna esimees küsib Venemaa võimuparteilt või nendega lähedalt seotud isikutelt raha miljonites või kui Keskerakonnal on Ühtse Venemaaga koostööleping? See pole hüpoteetiline hirmutamine, vaid tegelikkus, mis meile praegu otsa vaatab.
See ongi nüüd Eesti rahva valik. Paremerakondadel on väga tugevad programmid. Reformierakonna programm on kõige toimivam ja läbi arvutatud, majanduskasvu ja julgeolekut tagav. Ootame rahvalt mandaati, et hakata seda ellu viima.»
Metsalu: «Kutsun inimesi üles valima. Kõigil on võimalik selles demokraatlikus protsessis osaleda. Tuleb täita oma kodanikukohust. Kui on tähtsad asjad otsustada, siis Riigikogus olevad erakonnad peaksid olema üle poliitilistest erimeelsustest.»
Kaskpeit: «Edu kõigile erakondadele! Loodan, et valgamaalased teevad õige otsuse ja valivad Konservatiivse Rahvaerakonna. On aeg muutusteks.»