Täname kõiki lugejaid, kes allkirjastasid petitsioon.ee keskkonnas «Peatame Rail Baltic!», mis on mõeldud kollektiivse pöördumisena Riigikogule, et Riigikogu kohustaks Vabariigi Valitsust peatama Rail Balticu trassi rajamise Pärnu suunal.
Rahvas saab kaitsta omavalitsusi Toompea meelevalla eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petitsiooniga on praeguseks liitunud rohkem kui viissada inimest. Teiste hulgas Märt Riisenberg, kes tunnistati 2014. aasta Eesti parimaks põllumajanduse tippjuhiks; Valga linnapea Kalev Härk, erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane, kohalike omavalitsuste volikogude liikmed, omavalitsuste töötajad, paljude elukutsete esindajad, tudengid, õpilased, Riigikogu valimiste saadikukandidaadid ja teised.
Rahvaliikumise algatajatena astusime järgmise sammu ja saatsime presidendile memorandumi kohalike omavalitsuste põhiseadusliku võimu ja õiguste kaitseks. Kogume sellele toetusallkirju, et president saaks viidata rahva tahtele, kui ta ei kuuluta välja uut planeerimisseadust, sest see on vastuolus põhiseadusega.
Juhul kui president uut planeerimisseadust välja ei kuuluta ja Riigikogu viib seaduse põhiseadusega kooskõlasse, peab riik arvestama Rae vallavolikogu otsusega 20. jaanuarist, milles Rae vald keeldus Rail Balticu trassi rajamisest Rae valla territooriumil.
Seega tekib olukord, milles riik ei saa rajada Rail Balticut Pärnu suunal, vaid peab planeerima selle rajamise Tartu kaudu, mida on soovinud väga paljud kohalikud omavalitsused. Kuid kui planeerimisseadus jõustuks, tuleb ka Rail Baltic Pärnumaale.
Pärnu linn loodab saada Rail Balticust kasu, sest sellega kaasneb kohalik raudtee Pärnumaa valdades. Kuid Pärnu saaks kohaliku raudtee ka siis, kui riik uuendaks Tallinna–Pärnu–Mõisaküla raudteeliini. Pärnu kohaliku raudtee jaoks pole vaja lasta üles sonkida Harju-, Rapla- ja Pärnumaad.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus lubati: «Otsustame aasta jooksul Eesti julgeolekule strateegiliselt olulise Rail Balticu trassivaliku kohalike elanike elu- ja looduskeskkonda hoidvaid soove võimalikult palju arvestades.»
Soovidega arvestamise asemel menetleti planeerimisseadust, mille rakendamisel muutub elu- ja looduskeskkonna hoidvate soovidega mittearvestamine lausa seaduslikuks, sest kohalikud omavalitsused kaotavad seni kehtinud seadusliku võimaluse keelata oma territooriumil riigi eriplaneeringute rajamised.
Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit saatsid Riigikogu majanduskomisjonile pärast omavalitsuste arvukaid pöördumisi ka päev enne planeerimisseaduse kolmandat lugemist Riigikogule protestikirja, milles samuti viidati vastuolule põhiseadusega.
«Senist süsteemi oluliselt muutvate terviktekstide ellurakendamise võimalused ja kulud on jäänud hindamata. Tähelepanuta on jäänud nii kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude kui ka erialaliitude märkused ja ettepanekud. Sisulist ja/või üldisemat laadi ettepanekud ning täiendavat ja süsteemset läbitöötamist vajavad probleemvaldkonnad ja kitsaskohad on jäänud vajaliku tähelepanuta.
Selles valguses tekib küsimus, kas ja kuivõrd antud eelnõu kohaselt jääb kohalikule omavalitsusele võimalusi kohalikku elu, sealhulgas ruumilist arengut oma territooriumil juhtida ja korraldada ning kas see on kooskõlas kohalike omavalitsuste põhiseaduslike tagatistega,» seisab protestikirjas.
Uue ja hullema planeerimisseaduse järgi tekkis vajadus valdade vastuseisu mahasurumiseks Reil Balticu suhtes, kuid tulevikus saaks seaduse kaitse all ehitada kas või aatomielektrijaamu ja tuumajäätmete matmispaiku seal, kus Toompea saksad tahavad, ilma et kohalikud omavalitsused saaks neid keelata.
Omavalitsuste võimu kärpimine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse järgne kõrgeim võimukandja on rahvas ja kohalik omavalitsus on kõrgeima võimukandja esindusorgan. Kui tekib vastuolu ministeeriumi ja omavalitsuse vahel, peab peale jääma rahva esindusorgani tahe, mitte ministeeriumi, mida rahvas pole erinevalt volikogudest valinud.
Planeerimisseadus on Eesti Vabariigi põhiseadusega nii suures vastuolus, et isegi presidendi poolt kummitempliks nimetatud Riigikogu hakkas tõrkuma. Riigikogus võeti 28. jaanuaril seadus vastu ainult 27 poolthäälega, mis on läbi Riigikogu ajaloo väikseim poolthäälte arv ühe seaduse vastuvõtmisel. 74 Riigikogu liiget kas hääletasid vastu, ei hääletanud või ei tulnud üldse kohalegi.
Kahjuks ei jätkunud kolmveerand Riigikogu liikmetel riigimehelikkust seadus läbi kukutada.
Enamik vastuhääletajaid oli IRList, enamik poolthääletajaid oli Reformierakonnast.
NSV Liidu konstitutsioonis oli põlistatud NLKP ainuvõim, Reformierakond juhib riiki nagu oleks põhiseaduses sätestatud reformikate ülemvõim.
Laulva revolutsiooni ajal võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, milles Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. See oli Eesti kui Taaveti väljakutse Koljati impeeriumile.
Valdade ja linnade volikogudel läheb vaja isegi vähem julgust, kui ENSV ülemnõukogul. Nad peavad lihtsalt pöörduma presidendi poole, et president ei kuulutaks välja planeerimisseadust ja käsiks Riigikogul lõpetada põhiseaduse rikkumine ja viiks uue planeerimisseaduse vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Rahvas peab võtma tagasi võimu, mida riigivõim tahab rahvalt võtta, kärpides omavalitsuste võimu. Rahvas peab kaitsma valdasid, külasid ja talusid Rail Balticu raudruunade ja põhiseaduse rikkumise eest ning toetama presidenti riigimeheliku otsuse vastuvõtmisel jätta planeerimisseadus välja kuulutamata.
Et president saaks viidata rahva tahtele ning Rail Balticu huvides ei rikutaks Eesti Vabariigi põhiseadust, siis palume allkirjastada memorandum presidendile kohalike omavalitsuste võimu ja õiguste kaitseks.