Rehe hotelli omanik Allan Unt, kelle kolleeg ja äripartner õnnetult hukkus, näeb süüd nii suusakeskuse omanikul, vallal kui valitsusel. Suusakeskuse omanik on alustanud töödega turvalisuse parandamiseks.
Ränk õnnetus Ansomäel sunnib turvareegleid karmistama
30. jaanuar 2015, 18:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Unt traagilise õnnetuse juhtumist ei näinud, nägi ta selle kurbi tulemusi: üks pikaajaline kolleeg hukkunud, teine raskelt vigastatud. Arusaadavalt tekib mehel arvamusi süü ja selle ennetamise teemadel.
«Sellega ma kindlasti nõus ei ole, et tegemist oli lihtsalt halbade kokkulangevustega ja kogu lugu,» ütles Unt konkreetselt. Tema arvates peaks tasulises suusakeskuses inimeste turvalisus igal sammul garanteeritud olema. «Kui tuleme ja maksame raha, peaks see tagama 110 või pigem 200 protsendise kindlusega, et keegi mitte kuidagi viga ei saaks.»
Metsatuka ette tuleb võrkaed
«Kui kaugele tuubirajast ma õigupoolest piirkonda turvama pean? Keegi ei osanud ette näha, et lumerõnga peal rajast nii kõrvale ja kaugele jõutakse,» vastas Ansomäe suusakeskuse omanik Aivar Kullamaa küsimusele, miks saatuslikuks saanud puudesalu ees võrku või tara ei olnud. Tema sõnul selliste radade loomisel reeglid või regulatsioonid puuduvad.
Kuigi mõni päev tagasi ütles Kullamaa, et täiendavatel ohutusmeetmetel ta suuremat mõtet ei näe, siis täna käisid traagilisest õnnetusest alates suletud Ansomäel tõsised tööd turvalisuse tõstmiseks. «Hindasin riske ümber,» selgitas mees.
Tõepoolest, kui Valgamaalane täna Ansomäele jõudis, paigaldas Kullamaa koos abilisega raja lähedal asuva metsatuka ette nõlvale võrkaeda. Ka on tema sõnul tellitud pehmendused postidele ja puudele. Traagilisest õnnetusest alates suletud olnud suusakeskuse avamise aega Kullamaa öelda ei osanud.
Undile oli suur üllatus, et mingeid reegleid lumeradadele seaduslikus mõttes ei ole. «Mingid regulatsioonid peaks ju ometigi olema.» Karmi kriitikat sai mehe käest just kohalik omavalitsus: «Vallas käib siin aastaid juba mingisugune omavaheline kemplemine ja soojade toolide rabamine, aga kodanike turvalisusega tegelemiseks aega ei ole.»
Reegleid keeruline kehtestada
Otepää vallavanem Kalev Laul selgitas, et valla pädevuses ei ole lumeradade ohutust kontrollida. «Kasutuslube annab vald näiteks tõstukitele, liftidele, kunstlume tootmise vahenditele või elektripaigaldistele. Omavalitsus ei oskaks hinnata, kas lumest valminud rada on piisavalt ohutu või mitte, kuna lumeolud võivad muutuda tundidega,» sõnas Laul.
Isegi teoreetilisi standardeid sellistele radadele välja töötada oleks tema arvates väga keeruline, kuna iga mägi on erinev ning veel keerulisem oleks seda kõike pidevalt kontrollida. «Kui näiteks määrata, et raja vall peab olema 30 sentimeetrise kõrgusega, siis pärast paaripäevast sula võib see olla juba 25. Reaalselt joonlauaga iga päev mõõtmas käia oleks mõeldamatu.»
Küsimusele, kes või mis juhtunud õnnetuses tema arvates süüdi on, vastas vallavanem poliitiliselt igati korrektses võtmes: «Meil ei ole kedagi süüdi mõista. Eks uurimine tuvastab, kes vastutama peaks, kes midagi tegemata jättis või valesti tegi.» Küll tõdeb vallavanem, et õnnetuse põhjustas tema teada eelkõige liiga suur hulk inimesi kelgurongis, mistõttu õnnetud naisterahvad inertsi tõttu rajapiiretest välja lendasid.
Ohutus omaniku tagada
Tehnilise järelevalve ameti pressiesindaja Anu Võlma väitel ei kuulu selliste rajatiste kontrollimine ka nende pädevusse ning seadustega suusakeskustele, suusa- ja kelguradadele otseselt nõudeid kehtestatud pole. Tema sõnul paneb ohutusreeglid paika ja jälgib nende täitmist ettevõtja ise.
«Ansomäe suusakeskuse suusatõstukit kontrollisime viimati 2013. aasta jaanuaris ja see oli nõuetele vastav. 2014. aastal tõstukit meie andmetel ei kasutatud. See, kas Ansomäe suusatõstuk hetkel nõuetele vastab, selgub menetluse käigus,» oskas Võlma seniste Ansomäel tehtud kontrollide kohta rääkida.
Otepääl eelkõige lastele lumerõngasõitu pakkuva Winterplace`i omaniku Siim Kalda sõnul on nende asutuses rongis sõitmine küll lubatud, kuid seda ainult kolme-neljakesi. «Kui turvanõudeid järgida ja radasid hooldada, on tuubikelgutamine isegi rongis täiesti turvaline,» väitis Kalda enesekindalt ning lisas, et nende radadel pole midagi tõsist kunagi juhtunud.
Järgmisel nädalal avatakse Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskuses tõstukiga lumerõngamägi ning esimesed katsetused mäe turvalisusega juba käivad. Keskuse perenaine Kaidi Mändla kinnitas, et nemad rongisõitu kindlasti ei luba.
«Veendusime, et lumerõngas on raske ja juhitamatu ning mida rohkem inimesi korraga alla laseb, seda suuremaks kiirused lähevad.» Tema sõnul võeti selline otsus vastu juba enne õnnetust Ansomäel.