Gripihaigete arv kolmekordistus

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstide abi 4050 inimest, mis oli 37 protsendi võrra enam eelneva nädalaga võrreldes. Haigestunute hulgas kasvas grippi haigestunute osakaal. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Tallinnas ja Narvas.

Registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal rohkem kui 15 protsendi võrra, grippi haigestunute arv kolmekordistus. Sellele vaatamata võib grippi haigestumise intensiivsust Eestis hinnata jätkuvalt madalaks, kuid gripilevikut juba laialdaseks.

Analüüsides gripilaadsetesse haigustesse haigestunute vanuselist struktuuri, saab öelda, et viiruse levik on alanud laste kollektiivides. Enim haigestusid grippi kuni viieaastased lapsed, haigestunute juurdekasv vastavas vanusrühmas oli 54,5 protsenti. Koolilaste seas kasvas haigestumine 96 protsenti. Teistes vanusrühmas püsis haigestumus eelmisel nädalal veel stabiilsel madalal tasemel.

E-Tervise Sihtasutuse esialgsetel andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu üheksa patsienti Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Hooaja algusest on vajanud haiglaravi 22 gripiviirusega patsienti, neist üheksa olid vanemaealised, kuus vanuserühmas 0–4 eluaastat, kolm koolilast ning sama palju täiskasvanuid. Ühel korral vajas haiglaravi nooruk.

Euroopas hinnatakse grippi haigestumuse intensiivsust kõrgeks Belgias, Itaalias ja Portugalis; madalaks Iirimaal, Eesti, Leedus, Norras ja Suurbritannia Walesi piirkonnas. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks. Haigestumine on kõikjal tõusutrendil.

Gripihooaja raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt gripiviiruse tüvest ning elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest. Sel nädalal määrati domineerivaks A gripiviiruse tüveks gripiviirus A (H3N2). Samal ajal on ringluses ka pandeemiline A (H1N1) ning B-gripiviirused.

ECDC ja Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid hoiatavad, et A gripiviiruse alatüübiga H3N2 seotud grippi haigestumise kulg on reeglina raskem ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti eakate inimeste seas.

Terviseamet tuletab meelde, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergemalt, väikese palaviku ja ilma eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib olla eluohtlik.

Amet soovitab gripileviku ajal isegi ainult mõne haigustunnuse nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus on väikesed lapsed või kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga.