Kui Valga gümnaasiumi õpilased ja õpetajad jõuluvaheajalt naasid, märkasid nad klassiruumide ja koridoride seintesse tehtud kummalisi märke.
Valgest Majast leitakse seintelt kiht-kihilt minevikuviiteid
24. jaanuar 2015, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Visuaalselt meenutavad märgid QR-koode, kuid need pole viited internetilinkidele, vaid lingid maja minevikukihtidesse.«Vaheajal otsisid muinsuskaitsetöötajad hoopiski jälgi maja algupärasest kujundusest. See minevikupärand on peidus kohati isegi 22. värvikihi all,» selgitas kooli arendusjuht Pille Olesk.
«Kooli albumeid uurides on näha, et klassiruume on kaunistanud bordüürid ja mõni neist on olnud lausa tapetseeritud. Kahjuks ei ilmne piltidelt väga suurejoonelisi jooniseid ega laemaalinguid, mida võiks ju nii auväärses eas majast oodata,» lisas Olesk.
Värvi- ja krohvikihtidel oleks nii mõndagi jutustada. Arendusjuht tegigi noppeid kooli arhiivist ja kroonikatest.
«Link kihile sügis 1923: koolimajja kolisid pärast taastavat remonti noormehed Valga poeglaste gümnaasiumist. Koolimaja valmimise järel ei saanud õpilased sõjaolude tõttu kohe majja tulla. Maja kasutati algaastal kasarmu ja hospitalina,» teadis Olesk rääkida.
Kiht aastast 1932 jutustab sellest, kuidas ka neiud Valgesse Majja õppima tulid. Majanduskriisi tagajärjel poeglaste ja tütarlaste gümnaasium liideti ning avati õppeasutus nimega Valga ühisgümnaasium.
1937. aasta kiht pajatab kooli häälekandjast Hõik, mille leheküljelt leiab pealkirja «Kaasõpilased, olgem kõlblad ja arendagem tehnikat» ning üks toonane koolipoiss arutleb seal nii: «Tänapäeval on tehnika teinud suuremaid edusamme kui kõlblus, seepärast kasutataksegi tehnika saavutusi ebakõlblalt.» «Näha sellist teksti 78 aastat hiljem on imestusväärne, kuid mõte sobib sellegipoolest ka tänapäeva,» sõnas Olesk.
Tol kaugel ajal oli hoones suisa kuus kooli: ühisgümnaasium, reaalgümnaasium, progümnaasium, gümnaasium, kaubanduskool ja kaubanduskeskkool – kokku 670 õpilasega.
1953. aasta kiht aga võib praegustele eakatele juba konkreetseid mälestuspilte esile tuua. «Võib-olla keegi veel mäletab, et kooli peasissekäigu ees oli 1950. aastatel kaks kuju: poiss ja tüdruk. Vastavalt kehtivale riigikorrale olid tollastel kujudel ka punarätid ja lipp.»
Link aastasse 1957 meenutab, et koolis teostati radifitseerimine ehk koolimaja ühendati raadiotega. Reedeti enne tundide algust ilmus raadioleht (tänapäeval kooliraadio).
Link 1958. aastasse: kool sai 80 voodikohaga internaadi. «Kool igatseb ka täna internaati,» lisas Olesk.
1959. aasta kroonikas on kirjas: «Kooli seinalehed on õpilaskonna tribüüniks, mille kaudu igale õpilasele on antud võimalus astuda kollektiivi ette, väljendada mõtteid ja astuda välja puuduste vastu.» «Tänapäeval on maailm muutunud tunduvalt avaramaks, oleme kõigest ühe kliki kaugusel maailma igast nurgast,» tõi Olesk võrdluseks välja.
«Link 1964. aastasse: et teavitada koolikollektiivi õpilaste töötulemustest, pandi veerandite kaupa hinded välja vitriini, mis kandis pealkirja »Sinu koht kollektiivis«. Täna oleks see näide edetabelist,» tõmbas Olesk paralleeli oleviku ja mineviku vahele.
1967. aasta kiht võiks jutustada aga sellest, et autustele ja ettevõtetele saadeti veerandite lõikes laste edasijõudmiste tabelid. Tublidele vanematele saadeti asutuste kaudu tänukirjad, hooletutel paluti kutsuda lapsi korrale.
Koolil täitus 11. jaanuaril 96. aastapäev. Oleski sõnul läheb koolimaja juba sel kevadel renoveerimisele. «Varsti saavad kooli seinad taas uue kihi. Tänu leitud värvikihtidele ja mustritele säilib ka vana ja algupärane.»