Nõrk jää peibutab eluga riskima

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksik kalamees Pedeli paisjärve jääl
Üksik kalamees Pedeli paisjärve jääl Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Järved-jõed on värske jääkaane all, peibutades julgemaid kalamehi. Paraku võib liigne riskimine lõppeda külma supluse või halvemal juhul märja hauaga.

Elupõline kalamees Rasmus Onkel ütles, et tema naljalt alla 12sentimeetrise jääga järvele ei lähe. «Need kes kannatada ei oska, lähevad 2,5–3sentimeetrise jääga ka peale – see aga on juba eluga riskimine.» Tema ise läbi jää vajunud pole.

Samuti on tema sõnul tähtis jää iseloomu tunda. «Vahelduva külma ja sulaga võib tekkida mitmekihiline jää, mis nõrgem on. Samuti kevadel võib olla nii, et hommikul on kõik korras, aga paari tunniga sooja päikese käes muutub jalgealune hapraks,» jutustas mees, kes küll sellel aastal veel jääle pole jõudnud, aga oma sõnul parajate ilmastikuoludega vähemalt korra nädalas kalaõnne proovimas käib.

«Enne uut aastat on plaan ikka ära käia, sest nüüd ju lubab vahepeal korralikku külma,» lausus Onkel lootusrikkalt.

Kolmandat aastat talvepüüki harrastav Meelis Säinas käis juba detsembri alguses kalal ära, kuna jää paksus olevat vahepeal 10 sentimeetrit välja andnud. «Tavaliselt teen kalda pool kontrollpuurimised ära ja alla seitsmesentimeetrise jää peale ei astu.»

Talveilmu on tema sõnul detsembris veel liiga vähe olnud ja seetõttu pole mõtet riskida, kuigi tuttavad kalamehed väiksematel järvedel juba jälle kümmekonnast sentimeetrist on rääkinud. «Eks endal peab mõistus peas olema,» lisas Säinas elutargalt ja ütles, et läbi jää pole tema küll kunagi kukkunud.

Igaüks saab ise eeskuju anda

Valgamaa päästepiirkonna juhi Alar Roobi sõnul pole sellel aastal maakonnas jääga seotud õnnetusi ette tulnud. Detsembri alguses esimeste külmemate ilmadega teatasid aga murelikud linnakodanikud päästeametile Valgas Pedeli jõel ohtlikul jääl viibivatest kalameestest.

«Osa tuli hea jutu peale jäält ära, aga hulljulgemad jäid sinna edasi, kuna päästeametil puudub seadusandlik võim kedagi vägisi ära tuua,» ütleb Roop. Ta lisas, et igaüks peab ikka ise oma ohutuse eest hoolt kandma. «Peamine mure on eeskuju, mida kalamehed oma julgusega lastele anda võivad, kuna tugeva vooluga jõel on jääpaksus ikka midagi muud kui kusagil järvel.»

Tuleval aastal käivitab päästeamet tegevuskava, mille abil loodetakse perioodil 2015–2025 vähendada õnnetuste arvu Eestis Põhjamaade tasemele. Lisaks avalikkuse laialdasemale informeerimisele on plaanis kaasata rohkem vabatahtlikke ning kasutada õnnetuste ennetamiseks ja päästmiseks uusimat tehnoloogiat.

Millal minna?

Veekogu kattev jää ei ole kunagi süüdi, kui inimene temast läbi kukub. Süüdi on ikka see, kes ei osanud jää paksust ega tugevust õigesti hinnata või liiga rutakalt uuele jääle kõndima läheb.

Keskmist kasvu inimest kannab terve pragudeta jää, mille paksus on vähemalt 7 sentimeetrit. Seda ei tasu aga väga täpselt võtta, kuna kevadine ja sügisene jää ei pruugi piisavalt tugev olla. Seega soovitavad põhjamaa päästjad jääle minna alles siis, kui sentimeetreid vähemalt 10 kokku tuleb. Igasugused praod jääs võtavad selle tugevusest palju ära.

Samuti tuleb meeles pidada, et voolava veega veekogudel on jää alati õhem kui näiteks järvel. Eriti tähelepanelik tasub olla paigus, kus kasvavad kõrkjad, madaliku- ja allikakohtades (lumekatteta jääl tumedad laigud), kanalisatsioonide, jõgede, ojade ja kraavide suudmetes, koolmekohtades ja paikades, kus jõgi kitseneb või teeb pöörde.

OHUTUS JÄÄL

Ära kanna kummikuid, kuna nendega on raske veest  välja saada.

Võta kaasa jäänaasklid ja kanna neid nööriga kaelas.

.  Kaasas võiks olla veekindlasse kilekotti pakitud seljakott, mis asendab päästevesti, seal olevad kuivad riided võivad asendamatult vajalikuks osutuda.

.  Võta kaasa umbes kahemeetrine puukepp, mida saab päästjale ulatada või mille naljal jääaugust välja ronida. Samuti saab sellega koputades jää paksust hinnata.

Mida kiiremini jääl liigud, seda hiljem märkad, et jää sind ei kanna.

.  Soovitatav on endaga kaasas kanda vilet, mobiiltelefoni ja umbes 20 meetri pikkust nööri.

Läbi jää vajudes aja käed ja jalad laiali ning kalluta ennast tahapoole, pööra näoga tuldud suunda. Toeta  käed ja küünarnukid jääaugu servale, tõsta jalad võimalikult kõrgele. Jäänaasklite olemasolul suru nende teravikud jäässe ning jalgadega tugevalt lüües tõmba ennast jääle. Jääd ära suru otse alla, vaid ürita ennast sellel libistada, samal ajal püüdes jaotada oma raskust võimalikult suurele alale. August välja saades ära tõuse, pigem rooma või rulli ennast ohtutusse kaugusse.

Allikas: päästeamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles