Piirijõed osutusid menukaks

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanuutajad Õhne jõel.
Kanuutajad Õhne jõel. Foto: Rein Säinas / Valgamaalane

Selle aasta Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti Riverways käigus alustati kampaaniaga «Seikle veel» eesmärgiga kutsuda elanikke veetma oma vaba aega jõgede, järvede ja mere ääres.

Idee ei olnud mitte ainult positiivse impulsi tekitamine inimestes, puhata vee ääres, vaid kutsuda kanuutama ka oma naabreid – lätlasi Eestis ja eestlasi Lätis, rõhutades erinevate paatidega kui suurepärast puhkuseviisi – sarnaselt rattasõidule, jooksmisele, matkale minekule või muule aktiivsele puhkusele looduses.

Kampaania kestis 15. juulist kuni 15. novembrini, mille jooksul olid oodatud kõik, kes soovivad sõita paadiga ning registreerida ühte sõitu Lätis ning teist – Eestis.

Sõites paadiga üht marsruuti Eestis ja üht Lätis, oli võimalik võita väärtuslikke auhindu – nii puhkust Eestis 4 inimesele, kui ka Jāņa Sēta kaartide komplekti «Kaardiga looduses».

Kampaania ajal registreerisid osalejad kõige rohkem sõite mööda Läti tuntumaid jõgesid – Koiva, Salaca, Abava, Pededze ja Venta, samal ajal registreeriti vähem sõite mööda vähemtuntuid jõgesid – Tebra, Roja, Durbe ja Misa.

Sarnaselt on Eestis populaarseimad laevatamise jõed – Võhandu ja Ahja, kui ka laevatamine mööda merd, Pärnu lahte, kuid paadisõite registreeriti ka väiksematele ja vähemtuntud jõgedele – Väinameri, Mustajõgi, Kasari, Raudna. Eriti populaarsed olid endised piiriäärsed jõed, sedamoodi püüdes kaht jänest ühte kotti – Gauja ehk Koiva ning Omuļupe ehk Õhne.

Kokkuvõttes võttis kampaaniast osa 37 paadilaenutust Lätist 1140 paadiga, omakorda 17 paadilaenutust Eestist 446 paadiga. Kõige rohkem osalejaid registreeris paadilaenutustest «Loodusturism.ee» Eestis ning «Gaujas krasts» Lätis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles