Hiljuti ühel õhtul sattusin elektririkke tõttu istuma küünlavalguses üle kolme tunni. Esimene reaktsioon oli pahameel: ei saa telerit vaadata, kohvi keeta, süüa teha, pesu pesta, arvutit näppida, raamatut lugeda. Öeldakse ju, et kuni asi toimib, ei märkagi, et see olemas on. Elektriga on täpselt sama lugu: seni kui see on olemas, ei panegi selle vajalikkust tähele; kui aga pole, siis alles märkad, kuidas selle puudumine elu seisma paneb.
Tellijale
Repliik: Iga asi on millekski hea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.