Küttepuude müüjad ootavad paremate aegade saabumist

Tõlliste vallas tegutseva OÜ Startek juhataja Kalvi Kütt leiab, et küttepuuturg on viimastel ajal püsinud muutusteta – nii hindade kui ostukoguste poolest. Osaliselt on see Läti müüjate mõju, kes küsivad väiksemat hinda, kuid nii on see olnud juba aastaid.

Siiski käib agaram ostmine Küti sõnul kevadel, kui hoolsad inimesed talvevaru täiendavad. Eelistatakse lepapuud, sest see on odavam. «Selle kütteväärtus on väiksem, kuid ostjale on tähtis rahanumber. Kask on parem, kuid ainult kasega küttes võib ahjule-pliidile liiga teha,» rääkis Kütt.

Võrkkottides kraam kallim

Ka Valga ettevõtja Margus Kilp peab ostmist praegu loiuks, eelmisel kuul olevat läbimüük suurem olnud. «Müüme põhiliselt võrkkottides kütteklotse, ka kaminapuid ja halgusid. Meilt ostavad peamiselt need, kes jäänud kuiva puu varumisega hilja peale ja kel puudub hoiuruum.»

Kilp lisas, et neil on juba väljakujunenud klientuur, kuid on ka uusi ostjaid. «Tõsi on, et lätlased müüvad odavamalt, kuid nad petavad ka väga palju. Inimene saab oma puidu küll kätte näiliselt odavamalt, kuid saab vähem ning kokkuvõttes saab ta puu kätte sama hinna eest, kui meie käest ostes,» väitis Kilp. Võrkkottides kütte hind tuleb mõnevõrra kallim kui lahtise puu hind, kuid nendega on müüjal ka tööd rohkem.

Egon Hunt Sapronen OÜst Laatres andis teada, et mingil määral nad küttematerjali küll müüvad, kuid see moodustab kaduvväikese osa nende tegevusest. «Pigem on need puidutöötlemise jäägid ja nagu halb kaasavara meie põhitegevuse juures.» Ta lisas, et ei pea seda tegevust kasumlikuks. «Edaspidi soovime oma jäägid suunata puidugraanulitööstusse.»

Aakre mees Avo Sarnit, kes müüb peamiselt märga tulepuud, ütles, et ostuaktiivsus on keskpärane ja müük käib väikeste koguste kaupa. Hind on tema sõnul jäänud enam-vähem samaks kui eelnevatel aastatel, kuigi kulutused töötlemisele üha suurenevad. Müüjale peab ta hinda liiga madalaks ning selle põhjuseks tihedat konkurentsi.

Kõigepealt mõõtühikud selgeks

On nii neid koldeomanikke, kes kütte muretsemise viimasele hetkele jätavad, aga ka neid, kes kogu talveks puid ei varugi, vaid ostavad iga kuu parasjagu vajamineva koguse. Olgu nii või naa, ostma minnes peaks endale põhilised terminid selgeks tegema ning pöörama tähelepanu mõõtühikutele, mida müüja kasutab, et vältida arusaamatusi.

Kasulik on teada, et puidu põlemisel eralduv soojushulk on puuliigiti erinev. Ehkki küll puude ostu-müügi puhul räägitakse vaid mahuühikutest, sõltub kütteväärtus peamiselt kaalust. Näiteks kaalub kuiv kask märkimisväärselt rohkem kui sama kogus kuiva okaspuud, ning annab põledes ka samavõrra rohkem sooja.

Haaval on kõrge kütteväärtus ning söed hõõguvad ahjus kaua. Seetõttu võiks haaba pidada üheks paremaks küttepuuks üldse, kuid see on kallim kui lepp või kask. Saar, tamm ja õunapuu on küll suure kütteväärtusega, kuid kvaliteetse puidu tõttu leiavad need kasutust pigem mööblitööstuses.

Tulepuu võibki vabalt olla kehvema kvaliteediga, näiteks ka jalakas ja vaher sobivad suurepäraselt – tuleb vaid arvestada, et neid kulub rohkem. Ka puitbrikett on hinnatud nii oma mugava kasutuse kui kõrge kütteväärtuse poolest. Samas tuleb olla eriti ettevaatlik briketti lahtises koldes kasutades, kuna see laguneb põledes kergesti ning tuli võib kontrolli alt väljuda.

Tähtis on kütta kuivade halgudega, sest toores ja märg puu kulutab põledes energiat vee välja aurutamiseks, sooja seevastu annab vähe. Niiske aur pigitab suitsulõõrid ja korstna ning lõhub küttekollet. Tulepuude parimaks niiskusesisalduseks loetakse alla 20 protsendi, siis annavad need põlemisel kõige rohkem soojust.

Kui aga siiski heas usus ostetud «kuivad puud» osutuvad hiljem tooresteks või märgadeks, kuid on möödapääsmatu vajadus neid kasutada, tuleks korstent plaanitust sagedamini kontrollida ja puhastada.

Huvitav on fakt, et toores puu kahaneb kuivamisel kuni kümme protsenti. Nii võib kevadel ostetud kümnest ruumimeetrist olla sügisel alles vaid üheksa. Seetõttu ei ole tegelikult väga suurt vahet, kas osta toores puu odavamalt või kuiv puu veidi kallimalt.

KAS TEADSID, ET ...

. Tihumeeter (tm) on 1 m³ puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta.
. Ruumimeeter (rm) on 1 m³ riita laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega.
. Puisteruum on ebakorrapäraselt kuhjatud halud koos koore ja õhuvahedega.
. 1 puisteruum: puud koos õhuvahedega (46% puitu ja 54% õhuvahesid).
. 1 laotud ruum: puud koos õhuvahedega (69% puitu ja 31% õhuvahesid).
. 1 tihumeeter: puud ilma õhuvahedeta (100% puitu).

Allikas: halud.ee

KÜTTE­VÄÄRTUSED

20% puiduniiskuse juures
kask 1700 kWh/rm
mänd 1360 kWh/rm
haab 1330 kWh/rm
kuusk 1320 kWh/rm
lepp 1230 kWh/rm

Allikas: Erametsakeskuse koduleht