Tundus, nagu oleks tulistatud oma elutoas

, Valga gümnaasiumi õppejuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rudo Lilleleht
Rudo Lilleleht Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pidin esmaspäeval koolimajast veidi varem ära minema, asjatoimetused viisid mujale. Esimese korruse koridoris ütles üks kolleeg: «No näed, tulistamine on sinu kodulinna jõudnud.» Ma ei reageerinud sellele.

Alles õhtul, uudiseid lugedes jõudis kohale: minu koolis! Olen ju samas majas lõpetanud põhikooli aastal 1972. Jõudsin selles majas käia küll ainult kaks aastat, aga ikkagi on tajutav side olemas. Lisaks on mu õde käinud seal 11 aastat ja selle kooli ka lõpetanud. Tegelikult on see meie kodukool. Ja nüüd selline pauk ... Tundus, nagu oleks tulistatud oma elutoas.

Esialgu valdas mind hämmeldus. Kuidas nii, meil siin kõrval, Viljandis? Ja siis hakkasid mõtted oma kooli tegemisi pidi rändama ... Kas ka meil on selline asi võimalik? Kuidas seda välistada? Mis viib ühe suhteliselt tubli noormehe selleni, et koolivaheaja järel oma õpetaja külmavereliselt maha lasta? Millises ummikus pidi ta olema? Missugused pidid olema tema suhted selle õpetajaga?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles