Hiljuti tähistas portfellita kirjandusminister Mart Juur poole sajandi täitumist. Otepäält pärit juubilar ei defineeri ennast ei noore ega vanana, vaid nimetab end eatuks. «See tähendab seda, et saad osa noorusest, kuid mõistad ka vanaduse vilju,» selgitab Juur ise.
Soliidsele eale vaatamata ei plaani Juur lähiajal humoreskide asemel memuaare kirjutama hakata. Põhjus: see poleks eriti huvitav lugemine. «Mu enda elukäik on olnud hästi igav ja tavaline. Kui mul midagi erilist oleks öelda, siis võib-olla nende inimeste kohta, kellega olen kohtunud,» arvab kirjamees.