Televiisor – eile ulme, täna laiatarbekaup

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui poole sajandi taguse teleri tõstmiseks pidi tublisti jõudu olema ning kuvar moodustas poole tervest seadmest, siis nüüdisaegse teleri liigutamisega saab igaüks hakkama ja asjandus ise koosnebki sisuliselt suurest ekraanist.
Kui poole sajandi taguse teleri tõstmiseks pidi tublisti jõudu olema ning kuvar moodustas poole tervest seadmest, siis nüüdisaegse teleri liigutamisega saab igaüks hakkama ja asjandus ise koosnebki sisuliselt suurest ekraanist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sügis on käes, inimesed veedavad rohkesti aega televiisori ees ja mõnigi naudib koduselt diivanilt juba ruumilist pilti. Kui tihti aga mõtleme sellele, et veel mõnikümmend aastat tagasi ei olnud enamikus kodudes värviteleritki, rääkimata ohtrast kanalivalikust?

Samsung Eesti kodumasinate müügijuhi Taago Tulfi sõnul ei kujuta meist tänapäeval ilmselt keegi elu ilma värvilise liikuva pildi ja helita ettegi. «Televiisorite arengutempot võib võrrelda valguse kiirusega ning poodi külastades satub tarbija segadusse, sest «teleka keelest» aru saamiseks on vaja sõnaraamatut,» sõnas müügijuht.

Kas osta LED- või plasmateler, kas televiisor peaks olema sisseehitatud WiFiga, Full HD või UHD resolutsiooniga või hoopiski näitama 3D-pilti? Aja jooksul on oluliselt muutunud ka televiisorite mõõtmed ja kuju. Suurtest rasketest tillukese ekraaniga kastidest on saanud võimsad kogu seina katvad ekraanid või hoopis   miniekraanid, mida saab kasutada näiteks autos või bussis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles