Juhtkiri: Mälestised vajavad koostööd

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju,foto illustratiivne
Tulekahju,foto illustratiivne Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel suisa mütoloogilise mõõtme omandanud sõnapaar «muinsuskaitse eritingimused». Paljud, kellel õnn või õnnetus olla mälestise omanik, kinnitavad, et just nende tingimuste karmus ei lase halvas korras, ent ajaloo- ja/või kultuuriväärtuse poolest olulist kinnisvara korda teha.

On tõsi, et muinsuskaitse suhtub valvsalt kõikidesse suurematesse töödesse, mis mäletistes või nende ümber aset leiavad. On ka põhjust, sest lähiminevikustki meenub juhtumeid, kus näiteks mõni pühakoda heasoovlike, ent hoone eripära mittearvestavate inimeste tegevuse tulemusena ehmatavalt uue hingamise on saanud.

Samas võib alati küsida, mis on parem: kas hoone mõne asjaolu suhtes silma kinni pigistades korda teha või lasta sellel edasi laguneda. Terve mõistus kipub valima esimest varianti. Enamasti ei vaadata ju mõnest nõudest mööda nahaalsuse, vaid rahanappuse tõttu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles