Uued mõnuained tungivad turule

Kasutamise ulatust näitab fakt, et mõnd uut psühhoaktiivset ainet on Eesti 12. klasside õpilastest tarvitanud 4%.

Tervise arengu instituudi teadur Katri Abel-Ollo selgitas, et uuteks psühhoaktiivseteks aineteks nimetatakse neid, mis avaldavad psühhoaktiivset toimet, kuid mida veel ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja lisatud.

Abel-Ollo märkis, et viimase 10 aastaga on Euroopa Liidus teavitatud ligi 400 uuest ainest. «Sageli turustatakse neid kui »seaduslikke uimasteid«, »teaduskemikaale« või »väetisi«, kuid tegelikult kasutatakse neid meelemürgina.» Ta lisas, et uute ainete tarbimise põhjus on nende kerge kättesaadavus interneti teel, kasutajate vähene teadlikus kaasnevatest terviseriskidest ning võrreldes teiste uimastitega ka madalam hind.

Uute ainete tarvitamise suurim oht on teadmatus. Abel-Ollo sõnul ei ole vaatamata aine pakendil olevale võimalikule infole kunagi kindlust, milline aine ja millises koguses on tegelikult toote koostises.

Kõige sagedasemad otsesed uute psühhoaktiivsete aine tarvitamise mõjud on ärevus, paranoia, hallutsinatsioonid, hüpertermia, kardiotoksilisus, krambid. Näiteks meferdooni, MDPV, 4-MA kasutamist on seostatud muu hulgas ka tarvitajate surmajuhtumitega. Kaasneda võib ka üledoos, samuti on oht sõltuvuse tekkeks.

Kõige ohtlikumaks teeb uute ainete tarvitamise ka asjaolu, et pole selge, kuidas uue aine farmakoloogilist ja toksilist mõju omavad koostisosad inimkehas omavahel reageerivad. Isegi eraldiseisvana on nende ainete tarvitamine tervisele potentsiaalselt ohtlik.

Mitu uut psühhoaktiivset ainet on Eestis juba lisatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja nende käitlemine ilma vastava loata on seadusega keelatud. Muudatused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas on kättesaadavad Riigi Teatajas ning teavitusena ravimiameti veebilehel.

Uue psühhoaktiivse aine puudumine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjast ei tähenda, et antud aine on ohutu inimese tervisele.