Tõsiste elektriõnnetuste arv on vähenenud

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tehnilise järelevalve ameti andmetel leidis Eestis 2014. aasta 8 kuuga 38 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus üks inimene, tõsisemaid vigastusi sai 8 inimest ning kergemaid vigastusi 30 inimest.

«Valgamaal toimus üks õnnetus, kus kergemalt sai kannatada üks inimene. Lastega Valgamaal õnnetusi ei juhtunud,» täpsustas Valgamaalasele ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

Möödunud aasta samal perioodil toimus üle Eesti 35 õnnetust, mille hukkus kolm inimest, tõsisemaid vigastusi sai 10 inimest ja kergemaid vigastusi 22 inimest.

Elektriõnnetuste arv on küll mõnevõrra tõusnud, kuid vähenenud on tõsisemate tagajärgedega õnnetuste arv. Elektrist põhjustatud raskemate tagajärgedega õnnetuste põhjus on ohutusnõuete eiramine, hooletus ja omavoliline tegutsemine alajaamades.

Enamus õnnetusi (92%) toimus olmeoludes ehk kodus või selle lähiümbruses, 8% juhtudest olid tööõnnetused ning seotud peamiselt töödega alajaamades ja õhuliinidel. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks oli ohutusnõuete rikkumine, olemoludes mittekorras elektriseadmete kasutamine ning hooletus ja ohutusnõuete rikkumine.

Piirkonniti toimus elektriõnnetusi kõige enam Põhja-Eestis (22). Ülejäänud Eesti piirkondades oli õnnetusi vähem: Lõuna-Eestis 6, Kesk-Eestis 5, Lääne-Eestis 5. 2013. aasta sama perioodi vastavad näitajad olid Põhja-Eestis 18, Lõuna-Eestis 10, Lääne-Eestis 4 ja Kesk-Eestis 3.

Vanusegruppide lõikes toimus 2014. aasta kaheksa kuuga enim õnnetusi väikelastega (30%). Teistes vanusegruppides jaotub õnnetuste arv ühtlasemalt jäädes vahemikku 8-13% õnnetuste arvust. «Lastega Valgamaal õnnetusi ei juhtunud,» kinnitas Võlma.

Üks tüüpilisemaid õnnetusi on olnud juhtumid väikelastega, kus laps on pistnud erinevaid esemeid pistikupesade kontaktidesse. Lisaks olid sagedased õnnetused erinevates vanusegruppides inimestega niisketes ruumides, remonditöödel, elektriseadmete kasutamisel, alajaama omavolilisel sisenemisel ja õhuliini kaitsevööndi nõuete rikkumisel.

Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb tunda ja järgida ohutusnõudeid:

• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;

• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;

• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;

• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;

• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;

• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;

• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles