Erakordne muusikariist meelitab kohale väärikaid esinejaid

Jānis Cimze 200. sünniaastapäeva puhul esines 30. mail kirikus dirigent Andrus Siimoni juhatusel Eesti Rahvusmeeskoor. Kavas oli koorimuusika, mida kirjutasid Cimze seminari lõpetanud Eesti esimesed heliloojad Aleksander Saebelmann-Kunileid, Friedrich August Saebelmann, Aleksander Eduard Thomson ja Aleksander Läte.

«Samas sai publik kuulata Hugo Lepnurme »Emakeelt« meeskoorile ja orelile,» sõnas Jüri Goltsov.

6. juunil oli Valga ja Valka kooride sõpruskontsert. Ettekandel oli Eesti ja Läti heliloojate koorimuusika.

Üks juubelikontsert teise otsa

«Soliidne tähtpäev oli ka Valga gümnaasiumil ning 7. juunil saigi kirikus teoks kooli 95 aasta juubelile pühendatud kontsert õpilaste kooridelt,» rääkis Goltsov.

11. juunil kõlas kirikuvõlvide all linna 430. sünnipäeva kontsert, kus esinesid kaksiklinna muusikakollektiivid, muusikakoolide õpilased ning õpetajad.

«Organisti ja pedagoogi Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeva märkisime ära kontserdiga »Jalutuskäigud Hugo Lepnurmega«,» sõnas Goltsov. Orelil mängis Ines Maidre, kes elab küll praegu Norras, kuid pole kaotanud tihedaid sidemeid Eestiga. Kaasa tegid viiuldajad Eugen Simson-Valtin ja Ingmar Simson-Valtin.

«Hugo Lepnurme juures on õppinud näiteks Ines Maidre ise ning ka minu oreliõpetaja, Tallinna Toomkiriku organist Kadri Ploompuu, kelle juures õppisin aastatel 1993—1998,» rääkis Goltsov.

«Kava on armastusega pühendatud Lepnurme juubeliaastapäevale. Keskne teos on tema variatsioonid viiulile ja orelile, kõrvuti J. S. Bachi koraalieelmängude ja muude teostega,» tutvustas organist Ines Maidre kontserdikava.

«Siiras usk jumalasse ja seda sümboliseeriv Bachi vaimulik muusika omasid Lepnurmele kogu elu erilist tähendust ja andsid jõudu eluraskustega rinda pista. Bachi oreliteoste religioosne alltekst, põimitult Lepnurme enese muusika folklooriläheduse ja rustikaalsusega, loob koosluse, mis iseloomustab kõige ehedamalt armastatud orelilaadi olemust,» iseloomustas Maidre ettekandele tulnud muusikat.

«Väga huvitav kontsert, mis pühendatud barokiajastule, oli kirikus 28. juulil, kui esinesid noored organistid Eestist, Lätist ning Venemaalt,» sõnas Goltsov. Kava kandis pealkirja «Baroki kuldsed helid». Üles astusid Denis Kasparovitš Eestist, Denis Makhankov ja Dina Ikhina Venemaalt ning Ilona Birgele Lätist.

Orelifestival jõudis piirilinna

Augustikuine 28. Tallinna rahvusvaheline orelifestival jõudis 10. augustil ka Valga Jaani kirikusse, kui kontserdi andis Rootsi organist Hans Davidsson. 

«See kontsert oli kahtlemata eriline sündmus. Kavas oli Böhm, Bach, Mendelssohn, Brahms – kõik need heliloojad, kelle orelilooming sobib suurepäraselt meie kiriku Ladegasti orelil esitamiseks,» märkis Goltsov.

Hans Davidsson on Taani Kuningliku Muusikaakadeemia oreliprofessor Kopenhaagenis. Aastatel 1994–2009 oli ta Göteborgi Rahvusvahelise Oreliakadeemia kunstiline direktor ning asutas Göteborgi orelikunsti keskuse. Hans Davidsson esineb mainekatel festivalidel ja õpetab ülikoolides kõikjal maailmas.

«Davidssoni sõnul on Valga orel parim orelimeister Friedrich Ladegasti säilinud pillide hulgas. Ta ütles, et isegi Saksamaal ei leia nii hästi säilinud ning nii hea kvaliteediga orelit, mis selge tugeva kõla ja karakteriga,» vahendas Jüri Goltsov Rootsi organisti vaimustust.

«Kahtlemata on Hans Davidsson suurepärane interpreet. Minul oli au teda sel kontserdil assisteerida. Eriti võimsalt mõjus Oskar Frederik Lindbergi orelisonaat. Meie orel kõlas värvirikkalt nagu sümfooniaorkester – niivõrd hästi suutis Davidsson selle kõlama panna. Ta oli tänulik ka mulle kui selle pilli organistile, et olen seda haruldast orelit korras hoidnud, ja soovis mulle samas vaimus jätkamist,» lisas Goltsov. 

«Jah, tõesti, meie ajaloolist, 1867. aastal valmistatud orelit tunnustavad paljud välismaised organistid ja oreliehitajad. Tänu sellele ei lähe ka Tallinna orelifestivali kontserdid Valgast mööda,» rõõmustas Jaani kiriku organist.

Kirikukontsertide korraldamist toetasid Valga linnavalitsus, hasartmängumaksu nõukogu ja Eesti Kontsert.