Ära rapsi, ära näpi ja ära topi suhu!

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rästikut eemalt nähes pole põhjust paanikasse sattuda. Võimaluse korral põgeneb ta ise ja klassikaline madude salvamisraadius on kõigest pool nende kehapikkusest – kaugemale nad viskuda ei suuda.
Rästikut eemalt nähes pole põhjust paanikasse sattuda. Võimaluse korral põgeneb ta ise ja klassikaline madude salvamisraadius on kõigest pool nende kehapikkusest – kaugemale nad viskuda ei suuda. Foto: Kunnar Rüsülainen

Kui sõjakad idanaabrid kõrvale jätta, elame üsnagi rahulikul maalapil: pole meil tiigreid, haisid ega surmavaid mürkmadusid. Üksjagu ebamugavust suudab meie loodus inimesele siiski tekitada. Vaatame koos asjatundjatega, mis ohud ettevaatliku loomuga eestlast metsas, niidul ja aias varitsevad.

Ühelegi Eestis elavale kiskjale inimene saakloom pole. Seega kehtivad bioloog Urmas Tartese sõnul lihtsad reeglid. «Et loom ründab ainult enesekaitseks, on looduses käies kõige tähtsam olla tähelepanelik ja ettevaatlik. Ja taimed ju meile ise suhu ja haava ei karga. Nii et sööge ja tarvitage ainult seda, mida täpselt teate ja tunnete.»

Väike ja kole

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles