Alates juulist algas Eesti Haigekassal uus lepinguperiood õendusabis. See tähendab, et õendusabiteenust osutavad haigekassa partnerid on osaliselt muutunud.
Muutused Valgamaa õendusabis
7. juuli 2014, 19:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koduõendusteenuse osutajad Valga maakonnas on Valga haigla, Tõrva tervisekeskus ja Vähihaigete Toetusravi SA. Statsionaarset õendusabi saab Valga ja Tõrva haiglast.
Kevadel viis haigekassa läbi lepingupartnerite valiku õendusabis, mida varem nimetati hooldusraviks. Juuni alguses kinnitas haigekassa juhatus koduõendusteenuse, sealhulgas vähihaigete koduse toetusravi, ning statsionaarse õendusabi lepingupartnerite valiku tulemused.
Haigekassa tellib õendusabi teenuseid haiglavõrgu arengukava haiglatelt ning valikupartneritelt. Nende partneritega, kellega leping lõppeb, sõlmitakse vajadusel lepingupikendus.
Pikendusega tagatakse seisuga 30. juuni ravijärjekorras või ravil olevatele patsientidele õendusteenuse jätkamine senise teenuse osutaja juures vajadusel kuni selle aasta lõpuni. Seega ei pea muretsema, et vajalik ravi jääb konkursil mittevalituks osutunud teenuseosutaja juures pooleli või ei toimu kokkulepitud ajal.
Edaspidi on perearstidel ja kindlustatul võimalik leida teenuseosutaja haigekassa lepingupartnerite seast. Nii koduõendusteenuse kui statsionaarse õendusabiteenuse saamiseks peab olema perearsti või muu eriarsti saatekiri. See antakse meditsiiniliste näidustuste olemasolul.
Kui mõni lähedastest – olgu selleks ema-isa või nende vanemad – vajavad igapäevast hooldamist, kuid mitte haiglaravi, tuleb appi kvalifitseeritud koduõde, kes aitab kodus ravi ja hooldust korraldada. Võrreldes raviga õendushaiglas on koduõendusteenus inimesele ja tema lähedastele tasuta, selle eest maksab täielikult haigekassa.
Koduõendusteenuse sihtrühm on näiteks liikumispuudega inimesed, kellel on keerulised tervisega seotud vajadused, mida patsiendi lähedased ja/või sotsiaalhooldaja lahendada ei suuda.
Üks koduõde külastab päevas viit-kuut patsienti. Samas ei külastata kõiki patsiente iga päev, vaid vastavalt vajadusele. Koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse osutamise lepingu, milles kirjas teenuse osutamise tingimused.
Inimeste hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem. Iseseisev statsionaarne õendusabi on hooldusravi uus nimetus, õendushaigla on endise hooldus(ravi)haigla uus nimetus.
Statsionaarse õendusabi patsient tasub 15% voodipäeva tasust ehk 7,38 eurot päevas. Haigekassa maksab raviasutusele ühe hooldusravi päeva eest 41,79 eurot ehk 1274,6 eurot kuus. Ka hooldusravis kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu 2,50 eurot päevas, maksimaalselt 25 eurot ühe haiglasoleku korra kohta. Ambulatoorsed hooldusraviteenused, sealhulgas koduõendusteeus, on inimesele tasuta.
Maksimaalne võimalik patsiendi viibimine statsionaarsel ravil õendusabihaiglas on 60 päeva, kuid teatud juhtudel (näiteks tuberkuloos, psühhiaatriline haigus, raske trauma järgne seisund või kaugelearenenud vähktõbi) saab aega haigekassa ja tervishoiuasutuse kokkuleppel pikendada veel kuni 60 päeva kaupa.