Maasikate küpsemine võtab alles hoogu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maasikakasvataja Andrus Horni 12,5 hektari suuruselt põllult leiab maasikasortidest vaid «Sonata», mis talub hästi transportimist – nii Tallinnasse kui Soome.
Maasikakasvataja Andrus Horni 12,5 hektari suuruselt põllult leiab maasikasortidest vaid «Sonata», mis talub hästi transportimist – nii Tallinnasse kui Soome. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Osa maasikakasvatajatest on hädas hallitusega, ka tegi rahe hävitustööd.

Raido Rätsepa maasikatele Tõlliste vallas tegi hiljuti suurimat kahju rahe, mis marjad plekiliseks peksis. Ka teab ta, et kasvatajate maasikaid kimbutavad haigused.

«Rahe rikkus mul suure osa põllust. Nüüd ei ole seal kasvanud maasikad enam eriti kvaliteetsed. Marjad on ise suured, aga neil on pruunid täpid – ma ei saa neid enam esimese klassi marjana müüa, kuid neist saab moosi teha ja maitse on super,» rääkis Rätsep.

Esimeste kuumade ilmade ajal küpsesid maasikad väga kiiresti. Vihmaga on see aeglustunud. Kui rahele ja haigustele mitte mõelda, siis on Rätsep senise ilmaga üldiselt rahul.

«Maasikad ei pea jaanipäevaks valmis saama, sest jaanipäeval ei taha neid keegi osta. Moosi hakatakse tegema pärast jaanipäeva,» põhjendas ta. Rätsep pakkus, et maasikaid õnnestub sel suvel korjata ilmselt kaks nädalat jutti.

Kõige parem, kui termomeeter näitaks praegu vähemgi kraade. «See, et näiteks 19 kraadi sooja on, ei ole minu jaoks hea. Sellised kraadid oleks võinud pigem pühapäeval tulla. Siiani piisanuks kaheksast soojakraadist.»

Rätsep saadab maasikad Tallinnasse, kus neid müüakse näiteks keskturul, ka Nõmmel. «Mina ei müü üldse Valga turul, sest kogus, mille suudan seal maha müüa, on lihtsalt niivõrd väike. Toob vaid lisakohustusi, kui pean inimese palkama ja teda marjadega varustama. Kes ise minu juurde maasikatele järele tulevad, saavad osta.»

20 soojakraadi, päike ja tuul

Läinud suvel küpsesid marjad liiga kiiresti, seega jäi palju maasikaid põllule, sest õigel ajal ei õnnestunud neid korjata. Mis saab seekord, oleneb Helme valla maasikakasvataja Andrus Horni kinnitusel taas ilmast. Maasikate valmimisele on tema meelest kõige parem 20 soojakraadi, veidi päikest ja tuult. «Kui vaid oleks kolm nädalat sellist ilma. Praegu näitab üksnes jahedamat ilma ja törts vihma,» rääkis ta, lisades, et mädanik tükib marjadele ligi.

Horn saadab enda sõnul töölised maasikaid korjama sellel nädalavahetusel. Vihmaga korjamine marjadele liiga ei tee, ütles Horn, lisades, et pärast seda lähevad maasikad külmikusse, kus kohe kuivaks muutuvad.

Väga magusad marjad praegu ei ole. Päikest on selleks liiga vähe olnud. Maasikate välimus on Horni meelest ostjale aga tähtsam kui maitse. Inimene võib tahta «ökomaasikat», kuid mari peab samal ajal suur olema – need kaks ei saa eriti omavahel kokku käia.

«Selleks, et maasikas oleks magus, on tal vaja nii natuke päikest kui vihma,» märkis Elke Lillemets maasikakasvatajate liidust.

Ta usub, et saak tuleb mullusest nadim. «Hiliskülm tegi niivõrd palju maasikataimedele kahju, et saak on kindlasti väiksem. Osas kohtades tegi külm rohkem kahju, teistes vähem. Hilisematele sortidele tegi külm nõks vähem kahju,» selgitas ta.

Osa kasvatajatest on praegu päris hädas hahkhallitusega. Kui on rohkem päikest, siis on ka hallitust vähem. Samuti oleneb hallituse levik sellest, kuidas maasikakasvataja on seni põllu eest hoolitsenud. «Eks see on ka väike loterii, mida ilm teeb,» lisas Lillemets.

Poola maasikas hapum

Ise maitses Lillemets Poolast tulnud maasikaid, mis jäid hapukamaks kui praegu küpsenud Eesti maasikad. «Mees tõi neid koju. Ühe võtsin ja ülejäänud viskasin ära. Eestimaine on hoopis teise maitsega.»

Et Poola maasikad pika sõidu üle elaks, neid jahutatakse, kuid ei külmutata. Nii teevad tegelikult kõik suured maasikakasvatajad, et marjad kauem säiliks. Maasika maitset jahutamine ei mõjuta.

«Kõige paremad maasikad jäetakse enda turule. Poolast tulevad lihtsalt ebakvaliteetsed marjad. Kindlasti neid pritsitakse ka palju, et siiatoomise vastu peaksid,» rääkis Lillemets.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles