Algab hiite kuvavõistlus

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püha Pettai ohvirmänd Tsirgumäel.
Püha Pettai ohvirmänd Tsirgumäel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10227, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16aastaste peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

2012. aastal läks kuvavõistlusel väga hästi ka Valgamaalase fotograafil Arvo Meeksil, kes pälvis eripreemia parima Vana Võromaa pühapaiga ülesvõtte kategoorias. Meeksi pildil oli püha männipuu ehk pettai.

Kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini 10227 (2014) ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Loodusajakiri, Tihuse turismitalu, Võro instituut, muinsuskaitseamet, Eesti rahvaluule arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Uma Leht, Metsatöll, Krautmani terviseakadeemia ning Kalevipoja
muuseum.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud.

Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles