Hundid murdsid koera ja üritasid peremeest rünnata

Kella poole nelja ajal öösel lasi Põdrala vallas elav kohaliku jahiseltsi kütt Janek Kangur kandis õue oma toakoera.

«Natukese aja pärast hakkas koer sisse küsima. Läksin välja ja nägin umbes kolmekümne meetri kaugusel hoovil alguses kaht hunti,» meenutas Kangur, kes läks kohe tuppa püssi järele, et hunte hirmutada.

Mehe toakoer mõtles majatrepil aga ümber ja ründas hunte. Õues oli samal ajal ka teine koer. Koer, kelle Kangur toast õue lasi, murti maja juures maha. Püssi kaasa haaranud mees läks seejärel lähemale.

Susi ja jahimees vastamisi

«Äkki tuli hunt kuuseheki juurest mulle otse peale. Umbes kümne meetri pealt tulistasin enesekaitseks,» ütles Kangur, kelle püssist lastud kuul haavas hunti ning nii tema kui teised võsavillemid minema peletas. Kokku olevat olnud viis hunti.

«Ennegi on kuuldud, et hundid siin läbikäigul on olnud,» sõnas Kangur.

Täna päeval võtsid jahimehed haavatud hundi jälje üles, kuid ei suutnud teda tabada, sest viimane põgenes Viljandimaale Kärstna kanti.

«Ei jõudnud temaga sammu pidada. Teised läksid juba öösel ei tea kuhu,» sõnas Riidaja jahiseltsi juhataja Urmas Tekkel. «Loodetavasti sureb ööga maha. Hunt on hirmus kiskja. Ta on ajaloos ka inimesi murdnud. Praegugi tuli koduõuele. Hunti tuleks kogu aeg jahtida, kuid teda on raske küttida.»

Tükk aega ametnikega vaielnud jahimehe Aare Jaama sõnul näitab rünnak, mis saab, kui hunte liiga palju on. «See on ülitõsine toon, mis ei ole nali. Kui lapsed jooksnuks, olnuks nad tõenäoliselt murtud. Viis hunti tuleb külla tüli norima, mis on ülim nahaalsus ja Peep Männil (keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja – M. V.) väidab, et hunt ei ründa inimest põhjuseta,» rääkis Jaama.

Viimasel hundijahil lasi Jaama umbes kolmekümne-neljakümne meetri kaugusel seisvast hundist mööda nii, et kuulile jäi puu ette.

Hunt tegi püssipaugu peale vaid kolm hüpet ja jalutas rahulikult edasi. Vanasti lidus hunt püssipaugu peale tuhatnelja minema.

«Praeguseks on palju muutunud, nad ei tee püssipaugust ega metsamasinatest välja. Hundid ei karda enam inimest,» sõnas Jaama, lisades, et karjas liikudes on nad eriti hulljulged. «Maainimesed peavad huntidega koos elama, kivimaja keldrikakandid (ametnikud – M. V.) kaitsevad hunte. Lätlastel hakkab vist juba juunist hundijaht pihta ja antakse armutult, aga meil kaitstakse neid.»

Kärnas hundid

Hunt, keda ta lasta üritas, oli kärntõves. «Kui nad on kärnas ja vaevatud, siis ronivadki inimasulatesse,» lisas Jaama, kelle Soontaga küla kodumajast luusis eile õhtul 150 meetri kaugusel kaks hunti. «Minu koerad on ketis. See on ehk vaid aja küsimus, kui hundid võtavad mu koerad keti otsast.»

Jahimehed on sel hooajal küttinud Eesti metsadest 46 hunti, tänavu tohib lasta veel 52 hunti.

Kõige enam hallivatimehi on tänavu küttinud Järvamaa jahimehed, kes on lasknud 14 võsavillemit. Valgamaa jahimehed on lasknud ühe hundi.

Hunte tohib küttida 1. novembrist veebruari lõpuni, selle hooaja limiit on 98 looma. Peep Männili sõnul elab praegu Eestis paarsada hunti, sama palju loendati neid ka möödunud aastal.

Möödunud talvel tohtisid jahimehed lasta 85 hunti, tegelikult kütiti 80.

KOMMENTAAR

Peep Männil, keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja

"Kui hundid on kärntõves, on neil kehvem seisund, ja võivad majade juurde tulla küll. Tõenäoliselt oli tegemist hundikutsikatega, kes on julged. Seda, et hunt jahimeest ründas, ma küll ei usu. Koeri nad võivad rünnata. Kui loom inimese poole tuleb, siis ei tähenda see ründamist. Inimene kardab looma ja arvab, et teda rünnatakse.

Valgamaal on kogu aeg olnud jahiload, huntide küttimislimiit on üles jäänud. Miks hundid nüüd julgeks läinud on? Jahimeestel on alati olnud võimalus hunte küttida. Pikasilla kandis on üks pesakond, teine osaliselt Lätis. Seda ei ole maakonna kohta palju. Kui hunte on palju, võiksid jahimehed neid küttida."