Valgamaal on müügis rohkesti kortereid ja maju, odavaid üürikortereid on aga pea võimatu leida. Veidi on elavnenud äripindade üüriturg.
Valga korteri müügirahaga saad Tallinnas WC
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pindi Kinnisvara Valga kontori maakleri Hans Heinjärve sõnul oli 17. jaanuari seisuga kontoril pakkuda 100 korterit, 60 maja, seitse suvilat, 15 maatükki ja kolm majaosa. Enamik neist asub Valga linnas. Üürile oli anda aga vaid neli korterit. Äripindu oli 66, neist kolmveerand üürimiseks.
Pakutavatest üürikorteritest rääkides ütles Heinjärv, et kolm neist päris luksuslikud ja seega kõrgemas hinnaklassis. «Odavaid üürikortereid praegu pakkuda polegi,» nentis maakler, kelle sõnul on Valgas kõige minevamad korterid kuuüüriga 50 kuni 70 eurot.
«Kõige kallim üürikorter, millega Valgas kokku olen puutunud ja mis üürniku leidis, oli selline, mille eest küsiti 200 eurot kuus. See oli täisrenoveeritud ja möbleeritud kahetoaline,» kirjeldas ta.
Inimeste lahkumine paneb korteriturule põntsu
Kallimaid kortereid soovivad maakleri sõnul üürida eelkõige firmajuhid ja ehitajad ning nooremad lastega naised, kelle abikaasad või elukaaslased tööl Soomes, Norras või Rootsis.
«Nad üldreeglina ei soovigi Valka korterit osta. Lapsed on Valgas lasteaias, kus kohtadega pole probleemi ja kui nad jõuavad kooliikka, ostab pere korteri Tallinnasse või Tartusse ja asub sinna ka elama. See on kurb tendents, mis silma torganud,» rääkis Heinjärv.
Buumiajal olevat aktiivsed korteriüürijad ja -ostjad olnud lätlased, kuid nüüd on neidki vaid üksikuid. «Tundub, et nende majanduslik olukord on veelgi halvem. Meil on müügis ka mõni korter Valkas, mis meiega samas hinnaklassis. Ehk mõjutab ühisrahale üleminek mõlemapoolset huvi nii korterite üürimise kui ostu-müügi osas,» arvas maakler.
Üürilepinguid sõlmis Pindi Valga osakond eelmisel aastal 44. Neist kaheksa puudutas äripindu. See näitaja oli ülemöödunud aastaga võrreldes kaks korda suurem. «Eelmisel aastal äripindade üüriturg Valgas veidi aktiveerus, uuteks üürnikeks said firmad, kes avasid linnas filiaali või esinduse,» selgitas Heinjärv.
Äripindade ruutmeetri keskmine üürihind kõigub kolme ja kolme poole euro vahel. «Jätkuvalt on pakkumine nõudlusest suurem, mis ka hinnad madalal hoiab,» selgitas Heinjärv.
Oluline sõlmida leping
Küll pani maakler südamele, et üürileandja ja üürnik peaksid sõlmima juriidiliselt korrektse lepingu, kus kirjas mõlema õigused ja kohustused. «Leping kaitseb mõlemat poolt ning meie juurde võib alati tulla lihtsalt ka nõu küsima, mitte ainult lepingut vormistama,» sõnas Heinjärv.
Vahendustasu võtab kinnisvarafirma üürilepingu vormistamise eest kuuüüri ulatuses. Üürilevõtja peab tasuma ka kahe kuu üüri suuruse garantiiraha, mis lepingu lõppedes lepingutingimuste täitmise korral võimalik tagasi saada.
Valgamaalase kohaloleku ajal pöördus maakleri poole üks üürnikust linnakodanik, kes uuris, kas ta võib sõlmida allüürilepingut. «Kindlasti mitte, üürilepingu peab sõlmima korteri omanik või tema volitatud isik, siis on see juriidiliselt korrektne,» vastas Heinjärv.
Nõutavamad ühetoalised korterid
Rääkides korterite ostmisest, tõdes maakler, et kõige suurem nõudlus on ühetoaliste järele. Reeglina soovivad lapsed neid osta maalt linna kolivatele üksikuks jäänud vanematele. Pakkumisel on ka kahe-, kolme- ja neljatoalisi. Neid ostavad enamasti kohalikud nooremapoolsed inimesed, kes alustavad iseseisvat elu.
Kinnisvarahinnad on Valgas soodsad ostjatele, kuid mitte varaomanikele. Keskmine ruutmeetri müügihind on Valgas 100 euro ümber. «Detsembris oli see 104 eurot. Siis müüdi kaks korterit hinnaga 13 000 eurot, mis Valga tingimustes kõrge hind. Madalaim kuu keskmine müügihind oli eelmisel aastal näiteks 86 eurot/m2. «Eelmise aasta kalleim korter, mille müüsime, maksis 14 000 eurot,» lisas Heinjärv.
Kavatsedes Valgas korterit müüa, tuleb arvestada kümme kuni kaksteist korda madalama hinnaga kui näiteks Tallinnas ja Tartus. Ühetoalised maksavad Valgas kaks kuni kolm ja pool tuhat eurot – sõltub seisukorrast ja piirkonnast. Kahetoaliste eest saab omanik keskmiselt kolm pool kuni seitse tuhat eurot ja kolme- ning neljatoaliste eest kuni 14 000 eurot.
«Alati võib olla üksikuid erandeid. Piirkondadest on kõige atraktiivsemad ostjatele Pedeli-äärsed majad Vee tänavast Allika tänavani, järgneb Uue ja Sepa tänava piirkond. Küll on aga selge, et ahikütte ja kuivkäimlaga korterite vastu ostjate huvi puudub,» sõnas maakler.
Ta lisas, et puumajades asuvaid mugavusteta kortereid polegi kuigi mõttekas kinnivarafirma kaudu müüa, kuna vahendustasu moodustab ostuhinnast pea poole.
Eelmisel aastal vormistas Pindi Kinnisvara Valga kontor 44 korteriostu tehingut. Heinjärve sõnul pakuvad pea iga teist müükitulevat korterit pärijad, kes elavad ise mujal ja soovivad kinnisvara kiiresti realiseerida. «See on üks põhjus, mis lööb korterite keskmise müügihinna alla, sest neid tehinguid on päris palju.»
Ka vahendas kontor möödunud aastal kolme maja, kolme suvila ja kolme talu müüki. «Majade müügiturg on maakonnas unine. Müügihinna vahemik oli eelmisel aastal 11 500 kuni 32 000 eurot. On ka erandeid – tean, et üks maja leidis Valgas omaniku 90 000 euroga,» rääkis Heinjärv.
Hind tallinlastele mõistmatu
Kõige enam on maakleri sõnul probleeme Tallinna inimestega, kes soovivad müüa päranduseks saadud kinnistuid ega suuda mõista, kuidas hinnad nii madalad olla saavad. «Enamik majadest, mis müügis, ongi tühjad, kuna omanikud on manalateele läinud või pered kolinud välismaale,» nentis Heinjärv.
Müügihinnad on maakleri sõnul enam-vähem stabiliseerunud. «Valga õnnetus on müüdavate korterite suur hulk, mis toob kaasa madalad hinnad. Suured käärid on ka soovitavate müügihindade ja tegeliku ostuhinna vahel. Nii tahavad müüjad saada kaks korda kõrgemat hinda kui ostjad valmis pakkuma. Näiteks detsembris sooviti saada keskmiselt 195 eurot ruutmeetrilt, keskmine ostuhind oli 104 eurot. Sama seis on majade osas.»
Jämedalt üldistades võib vägagi tõenäoliselt ette tulla olukord, et Valga korteri müügirahast saaks Tallinnas vaid vetsu soetada – sedagi heal juhul.
Maakleri arvates on ostutehingute vähesuse üks põhjus, et inimestel raha napib ja pangalaenu saada keeruline.
«Olen tähele pannud, et keskmiselt üks viiest korterit või maja osta soovivast inimesest saab pangast laenu.»
Kõigest hoolimata oli Heinjärve arvates möödunud kinnivaraaasta natuke parem kui üle-eelmine.
«Elavnemist oli märgata, kuid ainult natuke. Hinnad on nii müügi- kui üüriturul jäänud samale tasemele. Ei prognoosiks ka selleks aastaks muutusi – kui, siis ehk Otepää piirkonnas, kus kinnivarahinnad ligilähedased Tartuga.»