Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetatud programmis «Riskilapsed ja -noored» on avanemas kolm taotlusvooru. Need keskenduvad kaasamisele ja sekkumistele haridussüsteemis, tõrjutud noorte kaasamisele ja õigusrikkumiste ennetamisele ning kogukondlikele kuriteoennetuslikele algatustele.
Programmijuht Gerttu Aaviku sõnul on tegemist Eestile erakordse, suurima mitut sisuvaldkonda ühendava riiklikult heaks kiidetud välistoetusega programmiga, mis mõeldud laste ja kuni 26aastaste noorte heaolu parandamiseks.
«Noori, keda riskitegurid mõjutavad, on väga palju. Lisaks noorte endi riskialtile käitumisele on olulisel kohal ümbritseva keskkonnaga seotud riskid, mis noori mõjutavad. Näiteks pere üldine majanduslik või sotsiaalne toimetulek, käitumisraskused, hariduslikud erivajadused, geograafiline paiknevus või emakeel,» rõhutas Aavik.
Kui riske ei õnnestu ennetada või riskirühma kuuluvate laste ja noortega õigel ajal ei tegeleta, võib see tema sõnul mõjutada nende hilisemat toimetulekut ja panustamist ühiskonda. «Seega on kuriteoennetus hariduse, noorsootöö ja lastekaitse kaudu pikemas perspektiivis ka majanduslikult kasulikum,» tõdes Aavik.
«Kolme taotlusvooruga eraldab riik EMP toetusel üle 2,5 miljoni euro just selleks, et panustada toimivate võrgustike, strateegilise ennetustöö ning uute lahenduste väljatöötamisse – seega reaalselt vajalikesse teenustesse, mis noorteni jõudma peaks.»
Läbiviidavate projektide tulemusel arendatakse kaasavat hariduskorraldust ning paraneb koolide ja õppenõustamiskeskuste võimekus ennetada käitumisprobleeme ja koolikiusamist ning toetada hariduslike erivajadustega lapsi.
Samuti luuakse projektidega toimivaid kuriteoennetuslikke koostöövõrgustikke ja suurendatakse omavalitsuste võimekust selles vallas. Olulisel kohal on ka noortega töötajate pädevuste suurendamine haavatavatesse gruppidesse kuuluvate noortega tegelemisel ning riskide ennetamisel.
Et programmis elluviidavate tegevuste pikaajalist mõju tagada, toimub teisipäeval, 14. jaanuaril, Eesti Rahvusraamatukogus kontaktseminar, kus valdkondlikud kohalikud organisatsioonid saavad kogemusi jagada Norra, Islandi, Läti, Leedu ja Poola ekspertidega.
Arutelu all on näiteks õpetajate koolitamine, efektiivsed tugisüsteemid hariduslike erivajadustega lastele, uuenduslikud lahendused noorte kuritegevuse ennetamiseks ja tõenduspõhine praktika.
Programmi viib ellu Eesti Noorsootöö Keskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga. Programmi partner on Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühendus.