Ühisraha muudab elu kaksiklinnas lihtsamaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval võis näha Lätis SEB Valka kontori ees mitme politseiautoga eskorditud sularahaveokit, mille ekipaaž relvastatud saatjate toel hoones asuva sularahaautomaadi juures tegutses. Tegemist oli ettevalmistustega eurole üleminekuks.
Esmaspäeval võis näha Lätis SEB Valka kontori ees mitme politseiautoga eskorditud sularahaveokit, mille ekipaaž relvastatud saatjate toel hoones asuva sularahaautomaadi juures tegutses. Tegemist oli ettevalmistustega eurole üleminekuks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Homme saab Lätist 18. riik, kus käibel euro. Muudatus lihtsustab ka paljude eestimaalaste elu, piirilinnas on see eriti hästi tajutav.

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul on Eestis suurimad võitjad ettevõtted ja eraisikud, kes tihedamalt Lätiga majanduslikult seotud. «Lätis lihtsustab eurotsooniga liitumine asjaajamist aga kogu elanikkonnal – eelkõige muidugi neil, kes euroala riikides reisivad, töötavad või õpivad,» nentis Talihärm.

«Kaovad valuutavahetuskulud nii ettevõtetel kui eraisikutel, kelle tulud eurodes, aga kulud lattides või vastupidi. See puudutab nii sularaha kui piiriüleseid ülekandeid, mis muutuvad sama soodsaks kui riigisisesed ja seda mõlema riigi elanikele,» lisas Talihärm.

Kaovad valuutariskid ja rahavahetuskulud

Veel enam on muudatust näha reisimisel. Ühtne vääring lihtsustab hindade võrdlemist, muudab reisimisel arveldamise kiiremaks ja soodustab ülepiirilist konkurentsi. Kuigi pankadele kaasneb eurole üleminekuga suur pingutus, lihtsustab see oluliselt edaspidist asjaajamist.

«Lisaks on üleeuroopaliselt kokku lepitud, et muidu rangelt siseriiklikult korraldatav sularahatransport võib teatud tingimustel toimuda ka piiriüleselt. Nii saab võimalikuks näiteks sularahaautomaatide täitmine ja inkassoteenuse pakkumine mõlemas piirilinnas. See avaldab mõju nii konkurentsile kui teenuse kvaliteedile,» selgitas Talihärm.

Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Miti arvates ei too euro Lätis kaasa olulisi silmaga paistvaid muutusi, kuid kindlasti märkavad seda need, kellel on Lätiga tihedamad ärisidemed.

Tavainimesele ehk märkamatukski jääva muutusena toob euro Lätis kaasa stabiilsema rahasüsteemi. «See hõlmab ka kohaliku valuutariski kadumist. Kõik see peaks parandama riigi usaldusväärsust välisinsvestorite silmis,» rõhutas Mitt.

Swedbanki Valga ja Tõrva kontorite juhataja Anni Lillepea sõnul ei too Läti üleminek eurole pangaklientidele kaasa midagi erilist. Swedbanki klientidele, kel arvelduskontol Läti latte, toimub aastavahetusel automaatne konverteerimine kinnitatud kursi alusel.

«Klientidega, kellel on Läti lattides lepinguid, sealhulgas hoiuseid, tegeletakse eraldi. Vajaliku info edastab personaalne haldur või kõnekeskuse töötaja,» sõnas Lillepea. «Läti kolleegid on üleminekuks valmistunud sama hästi kui meie, saime anda ka oma kogemusi. Usun, et ülemineku protsess on kiire ja tõrgeteta.»

Piirilinna elanikuna tunneb Lillepea euro tuleku pärast naaberriiki head meelt. «Lätis oste tehes jääb arvutamist vähemaks. Naabrite juurde poodi, apteeki või laadale minnes pole enam muret, kas latte-santiime rahakoti vahel on või mitte. Kaardiga maksmine läheb odavamaks,» selgitas Lillepea.

Läti üleminekut eurole pidasid positiivseks ka Valgamaa arenguaegntuuri konsultandid Anneli Kattai ja Kadi Ploom. «Arveldatakse ju ühes valuutas, lihtsustub raamatupidamine ja aruandlus neil, kelle tehingud seotud Lätiga. Kaob vajadus raha vahetada, mis soodustab teenuste-toodete tarbimist,» loetles Kattai plusse.

Olles rääkinud lätlastega, on nad tema sõnul kurvad «oma raha» kadumise üle ja tunnevad hirmu kaupade kallinemise ees, kuid teisalt ootavad eurot ülaltoodud põhjustel.

Euro tulek lihtsustab piirilinna elanike eluolu

Ploomi sõnul lihtsustab euro tulek ka turistide elu. «Kuna külastan ka ise tihti Valkat, on väga meelepärane, et ei pea enam raha vahetama. Kaob ära ka suur mündikott.»

Valka kunstikooli õpetaja Margi Vähi arvas samuti, et euro lihtsustab oluliselt piirilinna inimeste elu. «Meil kunstikoolis töötab ja õpib ju nii lätlasi kui eestlasi. Hakkame kõik saama palka eurodes, õppemaksu saab tasuda eurodes, jääb ära igapäevane arvestamine.»

Isiklikus plaanis tundvat ta aga lätlastele veidi kaasa, sest mäletab veel hästi paari aasta tagust nostalgiat krooni kadumise ajal. «Oma raha on identiteedi küsimus,» rõhutas Vähi. Samas olevat tal aga hea meel taolist reformi mitu korda kogeda.

Valka Bistroo omanik Albina Karklina ütles, et euro tulekuga seoses tal hirme ei ole, ettevalmistused on tehtud ja kõik normaalne. «Käed-jalad on tööd täis ja see on peamine,» ütles ettevõtja.

Valka lillesalongi omanik Inga Daniela tunnistas, et teda teeb euro tulek küll veidi kartlikuks, kuna salongi külastavad eestlased rääkivat, kuidas euro tulek on hindu tõstnud ja elu kallinenud. «Eks iga asi on algul võõras, nii tuleb ka meil õppida uut raha tundma ja hindadega harjuma,» sõnas ettevõtja.

Samas arvas naine, et arvestades asukohta, soodustab eestlastega ühisele rahale üleminek ettevõtlust. «Eestlased on tihtipeale rahulolematud, et ei saa eurodega maksta. Asjaajamine läheb lihtsamaks.»

EURO TULEK LÄTTI

1. jaanuaril 2014 võetakse Lätis kasutusele euro, vahetuskursiga 1 EUR = 0,702804 LVL.

Eesti Pank, nagu ka teised euroala keskpangad, vahetavad latte eurodeks teenustasuta 2. jaanuarist veebruari lõpuni. Münte Eesti Pank ei vaheta.

Lätis on võimalik vahetada keskkursiga nii pangatähti kui münte pangakontorites komisjonitasuta järgmise aasta juuni lõpuni ning postkontorites märtsi lõpuni. Piiramatu aja jooksul on võimalik latte tasuta eurode vastu vahetada Läti Pangas.

Pangakontodel olevate lattide konverteerimine eurodeks toimub automaatselt.

Latt kehtib ametliku maksevahendina veel kahe nädala jooksul pärast euro kasutuselevõttu.

Pangatähed on eurotsoonis täpselt ühesugused, ka euromüntide esikülje disain on riikidel ühine. Tagakülje disaini aga valib iga riik ise. Läti 1- ja 2eurosel on rahvarõivais läti neiu profiil, 10-, 20- ja 50sendisel on Läti suur riigivapp ning 1-, 2- ja 5sendisel väike riigivapp.

Allikas: Eesti Pank

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles