Helme valla volikogu esimees Toivo Põldma ütles,
et ilmunud on ühinemist puudutava ajalehe esimene number. Lehe nimi on «Helme,
Põdrala, Tõrva – ühineme!?». Asjata pole selle lõpus hüüu- ja küsimärk.
«Ühinemises on positiivset ja negatiivset. Tegime ka ettepaneku
Hummulile, kuid ühinemiseks tuli eitav vastus. Positiivse puhul oleks taastunud
ajalooline Helme kihelkond,» põhjendas ta. Põldma ei näe siiski takistust
sellele, et hiljemalt aprilliks oleks ühinemisdokumendid maavanema laual.
Hummuli valla volikogu esimees Enn Mihailov
tundis heameelt, et ühinemissoov tuli nn altpoolt, mitte käsu korras. «Hummulis
on palju mõtteid vahetatud ja kedagi ei hoita kinni. Hummuli valla Koorküla
elanikud on seda meelt, et võiks ühineda Helme, Tõrva ja Põdralaga. Valla teisel
osal on huvi Valga poole vastu.» Enn Mihailov pidas õigeks teha maakonda üks
suur vald.
Otepää valla volikogu esimees Jaanus Raidal
ütles, et Otepää volikogu jälgib väga tähelepanelikult Tõrva ja Valga piirkonna
omavalitsuste ühinemisplaane. Otepää linn ja Pühajärve vald on juba ühinenud.
Raidali arvates on loogiline, et Otepääga võiks ühineda Sangaste, Puka ja
Palupera.
Uue ideena tõi ta välja, et võiks ühineda Otepää kõrgustiku
kaheksa valda, mis tähendab, et juurde võiks tulla Rõngu, Valgjärve, Kanepi ja
Urvaste vald. Kaheksa omavalitsuse liitumisel oleks praeguse seisuga elanikke 17
170, raha 260 ja võlakohustusi 30 miljonit.
Raidal ütles ka, et selline mõte võiks teoks saada viie aasta
pärast. 6. veebruaril, pühvliaasta alguse puhul, on aga kavas korraldada kaheksa
valla tutvumine.
Palupera valla volikogu esimees Vambola Sipelgas
ütles, et on hea, kui Palupera valla eest mõeldakse. Meil hoitakse silmad ja
kõrvad lahti, et ei juhtuks nii, et selja taga peetakse referendum. Kord on juba
nii juhtunud ja elanikud ühinemisettepanekule eitavalt vastanud.
Ühinemisest äraütlemisest möödunud üheksa aasta jooksul on
Palupera vald üle saja miljoni investeerinud, mis on tunduvalt rohkem, kui on
olnud võimalusi teistel omavalitsustel. Samas on Palupera suutnud ära maksta
kõik omaosalused ja vallal pole ühtegi krooni võlga. Raske majandusaasta eeski
ei tunta muret.
Kohalik elu läheb edasi – tööhõives ega infrastruktuuris probleeme
pole. Vald on haldussuutlik. Volikogu esimees ütles, et ei ole motiivi kellegagi
ühinemiseks, kuid ollakse läbirääkimisteks avatud.
Põdrala vallavanem Aivar Uibu leidis, et
Helme-Tõrva-Põdrala piirkondlik ühinemine on õige samm. Ilmunud on esimene ühine
ajaleht, tuleva aasta jaanuaris on kõigis kolmes omavalitsuses ühinemist
tutvustavad rahvakoosolekud. «Tööle on võetud projektijuht ja usun, et meil
läheb ühinemine korda,» ütles Uibu.
Taheva valla volikogu esimees Hille Tamman ütles,
et tõmbekeskus on Valga, kuid ühinemisel on oluline Karula valla käitumine.
Probleemina nägi ta, et senini on ühinemisel sisuline töö tegemata. Linn on
elanike arvult suur ja on mure, et Taheva vallast ei pääse otsustama. Kardetakse
poliitilisi tuuli ja kaotajaiks jäävad põhielanikud.
Oluliseks peetakse vallas rahvaküsitlust. Tamman pidas ise väga
tähtsaks, et uuesti esitataks taotlus Norra fondist raha saamiseks, et ühinemine
korralikult ette valmistada.
Tõlliste valla volikogu liige Edda Vahtramäe
imestas, et Otepää ei tahagi Tõllistet, kuid selle üle ei oldavat ka kurvad.
Valgaga liitumise osas on vallas kahesuguseid arvamusi. Ühed arvavad, et peaks
Valga linnaga liituma. Teised, et vallad peaksid omavahel liituma. Valgaga
liitumine kutsub esile rohkem hirme, ka sellise, et külad võivad hääbuda.
Külades peaks tema sõnul suurenema külavanemate õigused ja suure
valla puhul peaks külavanemad volikogu istungitel viibima. Vallas kardetakse, et
transport võib viletsamaks minna. Jäi kõlama, et vajalikud on mõttetalgud ja
elanikele selgitamine, miks ikkagi on vaja ühineda. Mööda ei saa ka
rahvahääletusest.
Tõrva linnapea Agu Kabrits ütles, et olemas on
küll koostöö Tõrva, Helme ja Põdrala vahel, kuid tegelikult ollakse omavahel ka
konkurendid. Ühinedes ollakse ajaloolise Helme kihelkonnana koos ning siis
tahetakse saada tarkade ja rikaste mulkide seisusesse nagu 140 aastat tagasi,
kui ühiselt kasvatati lina ja käidi seda Riias müümas.
Kabrits ei pidanud maakonna kui ühe omavalitsuse ideed halvaks,
kuid leidis, et siis ei peaks keskus asuma Valgas, vaid Õrus. Ka Raidali idee
oli tema arvates huvitav: nii saaks siduda järvede ja kuplite vallad.
Valga linnapea Ivar Unt pidas kahetsusväärseks,
et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei pidanud vajalikuks toetada
ühinemisprojekti ettevalmistamist. Kuid omavalitsused on raha kokku pannud ja
projektijuht hakkab ühinemisega seonduvat korraldama.
Unt meenutas, et lätlastel tuli ühinemisalgatus riigilt ja meie
kõrvale on tekkinud 20 000 elanikuga omavalitsus. «Vabatahtlik tee ei ole halb
valik ja seepärast alustasimegi ühinemisettepanekuga ning läheme sammhaaval
edasi.»
Õru vallavanem Andres Palloson ütles, et Õru on
väike vald, kuid sealt tuleb häid ideid. Juba 1997. aastal käidi ühinemismõte
välja, 1999. aastast on võetud ametlik seisukoht. «Lähiajal jääb omavalitsusi
vähemaks, järgmise aasta sügiseks võib neid maakonnas olla kuus,» arvas ta.
Palloson leidis, et välja käidud idee jätta maakonda üks vald,
mille keskus võiks olla Õru, ei ole paha mõte. «Isegi riigid on oma pealinnu
ümber tõstnud. Vaatame tänast seisu – Valgamaal on Mulgimaa ja Võromaa tähised.
Kui Tartumaa paneb oma piiri Ilmjärve kiriku juurde, siis palju seda Valgamaad
jääbki? Valgamaa keskus peabki ääre pealt kuskile keskele minema.»
Õrus ei ole ka lasteaiakohtade nappust, lapsi on parasjagu. «Minu
arvates tuleb omavalitsuste liit laiali saata. Tänane liidu juhtimine on
kohmakas. Eestis on selle organisatsiooni lagunemise märke juba olemas. Näiteks
Võru linn astus liidust välja. Võiks olla MTÜ aga mitte liidu nimega
organisatsioon,» lisas Palloson.
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg ütles, et
Sangaste vald ei ole pipar preili. «Ühinemist on arutatud, kuid Valga
ettepanekuga seoses kerkis meil üles vähemalt kuus probleemi, millel polnud
vastust. Pean väga tähtsaks, kuidas asju ajada. Kui keedame suppi, siis on ikka
kindel järjekord: liha, porgand, kapsas, kartul. Kui kõik korraga patta paneme,
saame pudru.»
Tamberg on seisukohal, et lähema viie aasta jooksul pole võimalik
ühineda.
«Loomulikult peame Otepää piirkonda loogilisemaks
ühinemispiirkonnaks. Aga ootame initsiatiivi, meie saame oma vallas hakkama,»
lisas ta.
P. S. Arvamust ei avaldanud Karula ja Puka
vald.