Raamatuklubi tutvus luuletaja Katre Ligiga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luuletaja Katre Ligi Valga lugejate ees.
Luuletaja Katre Ligi Valga lugejate ees. Foto: Helju Keskpalu

Katre Ligile on luuletamine nii isiklik asi nagu isiklik elu. Valga klubi liikmeid huvitas nii luule kui ka elu.

Katre Ligi (1953) on avaldanud luulekogud "Kõigest ei kõnni ära" (1978), "Aeg augustit ära saata" (1988), "Maastike muutumist" (2004) ja "Naabrivalve" (2006).

"Tal on luuletusi, millega ma ei haakunud, aga on ka neid, kus tundsin ära mõtte, mida ma olen mõelnud, kuid pole sõnastanud," ütles keskraamatukogu direktor Endla Schasmin. "Seal on neidki luuletusi, mida ma ikka ja jälle uuesti loen."

Edasi esitas ta kohtumise alguseks välja valitud Katre Ligi mõtte kogust "Maastike muutumist":

Kui mind keegi kiidab, panen

tavaliselt pahaks.

Ükski ka ei oska kiita

nõnda, nagu tahaks!"

Mokaotsast, ilma silma-

kirjaliku hoota,

ainult muuseas, möödaminnes,

siis kui üldse ei oota.

Kriitikast siit ja sealt

Endla Schasmin vastandas end Kauksi Üllele, kes oli arvanud, et Katre Ligil ei ole "Naabrivalves" uudsust. Schasminile on see pigem pluss kui miinus. Tema ei tahagi pidevat muutumist, otsib hoopis vana tuttavat head.

Kriitikast oli juttu veelgi. Ühte Ligi raamatut arvustas kord noor ja nõudlik naisterahvas, kes otsis sealt midagi, mida seal polnud. Ei olnud rahul ja kirjutas selle arvustusse. Katre Ligi haaras sule, kirjutas vastu ja saatis Loomingusse.

"Ei ole mõtet kriitikat väga südamesse võtta," on nüüd tema seisukoht. Kunagi noorena arvustas temagi mõnda autorit, küll neid, kes talle eriti meeldisid. Ometi ühe arvustuse puhul arvati, et ta on liiga teinud – ilmnes, et lugupidamine ei paistnud välja, norimine küll.

"Sõna "arvustama" ütleb, et see on kriitiline lähenemine, seega mitte ainult plusside, vaid ka miinuste väljatoomine, ideaalsel juhul analüüs," rääkis Katre Ligi.

"Kuna tavaliselt läheme kergesti põlema, kui tundub, et keegi meile tähtsaid asju ründab, siis sünnibki palju mittemõistmist. Kas oli halvasti mõeldud või mitte, see võib-olla ei selgugi."

Luuletaja köök ja egoism

Lugejaid huvitas, kes on luuletajat inspireerinud. Lastest luuletuste sündimisele on aidanud kaasa tema oma lapsed. Poolsalaja on nemadki luuletanud, kaks poegadest raamatugi avaldanud. Üks neist, Klaus Eduard, teeb praegu Rohelist erakonda.

Kuulajate soovil rääkis luuletaja veel raamatu kokkupanemisest ja pealkirja valimisest, luule sünnist jms.

Raamatu kokkupanemise kompositsiooni on talle õpetanud tema abikaasa Hando Runnel. Kui on läbiv kujutlus, valitakse, mis mille kõrvale sobib, et luuletused üksteist rohkem toetaksid. Seda peab Ligi oma loomingulise protsessi natuke teadlikumaks, aga väga meeldivaks osaks.

Raamatu pealkirjaks on ta valinud luuletuste read, mis tundusid tema sõnul meeleolu või põhiteemat kokku võtvat ja endale meeldisid.

"Kuidas on üle lugeda näiteks esikkogu?" soovis keegi teada.

"Loov inimene on egoist. Talle enamasti meeldib, mis ta on teinud. Kui endale ka ei meeldi, on päris halvasti. Siis pole võib-olla ühtegi inimest, kellele see meeldib," ütles luuletaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles