Kai Leete mälestuseks tantsinud tunnetasid memme kohalolekut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hargla naisrühm Kullerkupp esitas kontserdi nimitantsu “Saagu kirjad kaunimad”.
Hargla naisrühm Kullerkupp esitas kontserdi nimitantsu “Saagu kirjad kaunimad”. Foto: Helju Keskpalu

Kai Leete 95. sünniaastapäeva tähistaval kolme maakonna rahvatantsijate ühiskontserdil Valga kultuurikeskuses tantsiti Kai Leete tantse. Videolindi abil elustati mälestus memmest kui säravast isiksusest.

Valgas elas ja tegutses Kai Leete aastail 1947–1960, s.o 13 aastat. Siin alustas ta tegutsemist rahvatantsujuhina, juhendas ka karaktertantsijaid ja balletiringi. Siit käis ta sama tööd ka Viljandis tegemas. Valgast lahkus ta 50aastaselt ja pani Võrus elu keema.

Valga-, Võru- ja Viljandimaa rahvatantsijate ühiskontserdil “Saagu kirjad kaunimad” näidatud videosalvestustel rääkis Kai Leete tantsust, tantsimisest, tantsude sünnist. Üks tants sündis näiteks Hiiumaale sõidu ajal, kui kajakad laeva saatsid. Uhke oli Leete siis, kui Gustav Ernesaks kiitis tema “Kodumaise viisi” lainetust.

“Alati särav, leidlik, fantaasiarikas, humoorikas, hea suhtleja ...,” kommenteeris ekraanil naeratava Kai Leete isiksust kontserdi teadustaja, Võru kultuurimaja Kannel müügijuht Ülle Lepp.

Rahvakultuurispetsialist Maie Pau Võrust oli pannud stsenaariumisse Leete tantsud “Läki külvama”, “Kiigel”, “Kodupaik”, Lusti kui palju”, “Jõeke”, “Kodumaine viis” jt.

VVV – Valga, Viljandi, Võru

Valga naisrühm Sõsarad esitas “Soome polka”, Hargla Kullerkupp kontserdi nimitantsu “Saagu kirjad kaunimad”.

Viljandist olid kontserdil ansambli tantsuveteranid ja naisrühm, Võrust kui kontserdi korraldajalinnast kultuurimaja Kannel naisrühm Tsõõr, lasterühm Hopser, segarühm ja kapell, esimesest lastepäevakodust Tsõõrike, Lasvalt naisrühm.

Kontserdi lõpetasid Võru nais- ja segarühm koos “Võru valssi” tantsides. Siis jäid seisma ja kuulasid Kai Leete soovitusi ekraani ja helivõimenduse vahendusel. Viimase salvestuse oli ETV teinud 1994. aasta sügisel, 1995. a märtsis Leete suri.

“Tantsige nii, et varbad villis. Olen vana mutt, aga võin veel jalgu loopida küll,” rääkis ta kõrges vanaduses. “Olen õnnelik, et kogu vabariik on tantsijaid täis.”

Saalis oli tunda, et Kai Leete on kohal.

Vestlusringis

Kontserdi järel kutsus Maie Pau Valgas kunagi Leete käe all tantsinud vestlusringi. Tulid Martin ja Lilian Noormets, Helve Rauk, Tooni Kimmel, Saimi Malleus ja Rudolf Pavlovitš. Meenutati tantsimist tehnikumis, kultuurimajas, tarbijate kooperatiivis.

“See oli 1947. aastal, kui Kai Leete Valka tuli. Olin arve- ja plaanindustehnikumi õpilane, kui Leete tuli meile võimlemisõpetajaks. Mind kutsuti tunnist välja. Nii tehti kõigiga, keda oli tähele pandud peol tantsimas. Mängiti valssi, kästi paariline võtta ja tantsida. Leete esimene rahvatants meiega ja üldse temal õpetada oli “Oige ja vasemba”. Minust sai rahvatantsija ja ma tantsisin 20 aastat,” rääkis Martin Noormets.

“Rahvaste tantse tantsides tegime ise ka kostüümid,” ütles Saimi Malleus.

Rudolf Pavlovitš näitas Kai Leete õpetatud ja nõutud tantsupoose, mille aluseks oli klassika. Tegi seda nüüdki sirge seljaga ja kergelt.

Tantsijad meenutasid Kai Leete suurt menu maakonna laulu- ja tantsupidude lavastajana, tantsimist peoõhtuil praeguse Säde kolmandal korrusel, proovidejärgseid teejoomisi Leete pool kodus, “Tuljakut”, mis pidi nii selge olema, et ka une pealt võis tõusta ja tantsida, sõite Tallinna peole presendiga kaetud veomasinatega, kased ümber. Tallinnas oli Kai Leete üldjuhtide assistent.

Võrulased on võtnud nõuks koguda tantsijate mälestusi tantsumemmest. Võib loota, et neid saadetakse sinna ka Valgast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles