Kümme küsimust: Tunne inimest. Peep Leppik ja Jaan J. Leppik

1. Nimetage teie huvideringi kuuluvaid valdkondi.
2. Mis paneb teid kirjutama?
3. Mis viib teid Eestist välja?
4. Mille poolest olete te kaks sarnased?
5. Mida imetlete teineteise tegevuses?
6. Miks elate just seal, kus elate?
7. Missugune on teie suhe muusikasse?
8. Kuivõrd on teie arvates võimalik kasvatada last südamlikuks ja emotsionaalseks?
9. Missuguseid kohustusi täidate meelsasti?
10. Kes on teie parim nõuandja ja kriitik?

PEEP LEPPIK

1. Kõik pedagoogikasse ja psühholoogiasse puutuv, kultuur laias mõistes, reisimine.

2. Olen kirjutanud üle kümne pedagoogika-psühholoogiateemalise raamatu. Miks? Olen töötanud koolis üle 40 aasta, mul on kogunenud suur materjal praktilisest tööst, olen ka palju lugenud. Kirjutan, kuna Eesti kooli ja pedagoogika tänane seis on murettekitav, sest turumajandusele üleminekuga muutusid tähtsaks välised näitajad ja sisu hakkas ära kaduma.

3. Eri aegadel väga erinevad asjad – nõukogude ajal tahtsin näha maailma kaugeid paiku, üleminekuetapil arenenud Lääne-Euroopat, nüüd tahan kohtuda vanade heade sõpradega, kes elavad mujal. Eriliselt on mulle meelde jäänud eksootilised reisid Jamali poolsaarele neenetsite juurde ja Aasia keskpunkti Tuvamaale. Ka Saksa väikelinnades säilinud vana ajalugu on erakordselt huvitav.

4. Ega seda sarnasust väga palju olegi, aga ka temal on kultuuri- ja reisimisehuvid.

5. Tema tegevuses võib-olla seda, et ta on suutnud ette võtta ja tegelda väga paljude erinevate asjadega. See on ühelt poolt tore – ta ei oleskle niisama, on alati millegagi seotud –, aga toob kaasa ka teatava pealiskaudsuse.

6. Olen läbi-lõhki maainimene. Mul on häid pakkumisi olnud, aga ma olen ära öelnud. Isegi pool päeva Tallinnas mõjub mulle kohutavalt väsitavalt. Nii et üheltpoolt maaelu, aga teiselt poolt töökoht Helmes. Meile tuleb üsna keeruline õpilaskontingent. Mulle pakub naudingut, kui nende noortega töötades aasta, kahe või kolme pärast kujunevad neist välja normaalselt mõtlevad ja elu hindavad inimesed.

7. Mina ei ole üldse musikaalne inimene, kuid armastan muusikat, naudin eelkõige klassikalist ja ürgrahvalikku muusikat. Kui õppisin viis aastat Tallinnas, käisin väga palju kontsertidel, vaatasin sadu ooperi- ja balletietendusi.

8. Olen seisukohal, et Eestis on see valdkond natuke üle tähtsustatud. Vaimne areng on tähtsam. Kui kasvatame lapse väga südamlikuks ja sõbralikuks, tema aga satub sellesse jõhkrasse maailma, saab ta tohutuid tagasilööke. Inimest tuleb vaimselt arendada nii, et ta suudaks analüüsida olukordi ja neist välja tulla.

9. Olen juba sellises eas, et ebameeldivaid kohustusi ma ei võta endale. Mulle ei meeldi teiste kamandamise ja juhtimisega seotud tööd. Mulle pakub huvi intellektuaalne töö, teaduslik uurimistöö, ka see, kui oma kätega ise midagi valmis teen.

10. Olen teinud enda kallal nii palju tööd, et kui ülbelt öelda, siis Eestis on vähe neid, kes suudaksid minu tööd kriitiliselt või õiglaselt hinnata ja kelle hinnangut võtan tõsiselt. Olen vahel öelnud, et olen ise tark. (Naerab. – H. K.)

JAAN J. LEPPIK

1. Muusika (olen Klassikaraadios saate- ja hommikukavajuht, laulan professionaalses gregoriaani ansamblis Vox Clamantis – Valga muusikakoolile tänaseni sügav kummardus), hebreistika (kõik see, mis seotud Iisraeli ja judaismiga), loodus (olen Eestimaa Loodusefondi nõukogu liige), maailma religioonid ja nende omavaheline suhestumine, rahvuste usulised veendumused ja väärtushinnangud. Olen jätkuvalt ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tallinna Siimeoni koguduse diakon.

2. Huvi ühe või teise ühiskondliku protsessi vastu. Teater ja film on mind alati huvitanud. Viimasel ajal olen just neist kõige rohkem kirjutanud, et anda edasi oma kaemust või nägemust ühest või teisest teosest. Mind paneb kirjutama ka ilus eesti keel, mida minu tagasihoidlikul hinnangul järjest vähemaks jääb. Võib-olla tuleneb see lõunaeestlase missioonist.

3. Huvi maailma kultuuride, ajaloo, rahvuste vastu või kutse esineda mõnel konverentsil või sümpoosionil.

4. Jäärapäisuse poolest, huviga soome-ugri rahvaste kultuuri ja keele vastu, kunstimeele poolest.

5. Imetlen tema lugemust, kunstiannet ehk silma, kuidas ta asju näeb, töövõimet, järelejätmatut visadust viia asi lõpuni. Olen tema poeg.

6. See on raske küsimus. Elu on viinud mu Tallinnasse, parlamendiaeg on sinna kinnitanud. Minu abikaasa on mitmendat põlve tallinlane. Mina olen maapoiss. Kui avaldaksin mingisugustki soovi – mis mul tegelikult sügavas hinges ju on –, et mu ümber oleksid metsad, järved või meri, seened ja marjad, loomad, lihtsad inimesed, kes ei tee asju keeruliseks, pean arvestama oma perekonnaga.

7. Väga sügav. Muusika ei ole mulle tapeet ehk taust. Mind huvitab lähisida vokaalmuusika suusõnaline traditsioon, kus sõnum ja laulutehnika antakse vanematelt noorematele edasi noote kasutamata. Selles muusikas on palju väge seetõttu, et see on nii loomulik, nii naturaalne. Õhtumaade muusikas huvitab mind selle sisu, mida helilooja tahab oma teosega öelda.

8. Minu arvates on siin peamine vanema eeskuju. Sellega saab hakkama vanem, kes on lahke, abivalmis, hea, naeratav, andeksandev, teatud piirini karm.

9. Vanemakohustusi kindlasti, abikaasakohustusi, töökohustusi, kui on kindel ja konkreetne töö ning ma ei pea olema stressis sellepärast, et ei tea, mida teha. Meelsasti täidan ma ka kohustusi sõprade ees, kui olen endale midagi kohustuseks võtnud. See seondub lihtsa abivalmidusega, mis on minu jaoks elementaarne.

10. Eri valdkondades on erinevad kriitikud. Läbi aegade on olnud üks mu parimaid nõuandjaid peale mu vanemate teoloogiaprofessor Evald Saag, keda pean oma õpetajaks suure tähega. Tema õpetas mind õppima, otsima minu jaoks vajalikku ja mõistlikku maailmanägemist, leidma mulle kõige paslikumad väärtushinnangud.