Valga linna ehitatav spordihall valmib ajaloolisse paika. Nimelt möödub Valga linnapargi rajamise algusest tänavu 103 aastat. Pargi näol on tegemist Lõuna-Eestis ühe vanima ning omapärasema tegutseva linnapargiga.
Valga linnapark kuulub Lõuna-Eesti vanimate hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle saja aasta tagasi rajatud Valga linnaparki nimetatakse ka omamoodi eestluse sümboliks. 1901. aastal õnnestus eestlastel koos lätlastega võim Valgas enda kätte võita ning peale seda hakati linnas rajama puiesteid ning ka linnaparki.
Linnapargi rajamise mõte sai toona Valga linna sakslastest elanike suure kriitika osaliseks.
Sellegipoolest alustati 1902. aastal linnapargis töödega ning pargi rajajaks oli Karl Taklaja, kelle plaani järgi telliti ja istutati puud. Lõplikult valmis linnapark 1913. aastal.
Valga 6,9 hektari suuruse linnapargi omapära seisneb suurtes reljeefide vahes, kõrguste vahe pargi eri osades on kohati 8 kuni 10 meetrit.
Valga vanim, Friedrichshofi park rajati juba 1860. aastatel ja oli korras 1916. aastani. Park hävis Esimese maailmasõja ajal, mil Vene sõjavägi valis selle oma peatuspaigaks ja lagastas.