VAADE: Valgamaalane peab sünnipäeva

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiaselts Litero töötajad. Esireas Aivar Sula, Jüri Rüsülainen, Siiri Veider, Marek Pihlak ja Kaido Kikkas, seisavad Helju Keskpalu, Tiina Saaron, Veera Kasimova, Tatjana Koval, Marite Uibo, Urve Sinisalu, Üllas Linder, Ülle Tomson, Heino Käos, Galina Sula, Toivo Gulbe ja Taimi Käos.
Aktsiaselts Litero töötajad. Esireas Aivar Sula, Jüri Rüsülainen, Siiri Veider, Marek Pihlak ja Kaido Kikkas, seisavad Helju Keskpalu, Tiina Saaron, Veera Kasimova, Tatjana Koval, Marite Uibo, Urve Sinisalu, Üllas Linder, Ülle Tomson, Heino Käos, Galina Sula, Toivo Gulbe ja Taimi Käos. Foto: Nils Rebane

Oleme seda nädalat oodanud ja sel reedel oma sünnipäevapeo maha pidanud. Ajaleht Valgamaalane sai 60aastaseks. Seega on vastsündinust saanud vanaisa. Keegi pole seda pikka aega toimetuses töötanud, kuid aeg ei ole ka nii ammune, et veel elusolevad vanad Valgamaalase tegijad ei mäletaks või vähemalt teaks, kuidas kõik algas.

Leho Mõtus ja Luise Vaher tegid valmis kahele leheküljele mahtunud esimesed lehenumbrid. Neid roosal õhukesel paberil lehti on muuseumis säilinud seitse numbrit. Leho Mõtus sai surma, Luise Vaher läks manala teele hilisema kirjanikuna.

Juubeliks valmistudes oleme kolleegidega mitmeid kordi arutanud, kes on meie toimetuses töötanud ja mis on neist saanud, ja muidugi on vanadel olijatel pajatada lõbusaid lugusid.

Luise Vaherist räägitakse, et tema käinud, korv näpus, turul "tüüpe" otsimas. Tulnud siis tagasi ja istunud kohe kirjutama. Oma suulistes mälestustes (neid jagas ta mulle, kui diplomitööd kirjutasin, 1970. aastate alguses) meenutas Luise Vaher sagedasi maalkäimisi. Ta oli tuline nõukogude korra pooldaja ja tegi selle kasuks kihutustööd nii isiklikel kohtumistel kui ka ajalehes.

Nõukogude-aegset Valgamaalast iseloomustades tulebki öelda, et see oli igati riigitruu, partei häälekandja, nagu kõik toonased ajalehed. Ja niisuguseks jäi ta aastakümneteks.

Eesti taasiseseisvumise järel muutus ajaleht oluliselt, sest tegelikkus, mille kajastaja on ajaleht, muutus.

Võib küsida, kuidas siis needsamad ajakirjanikud hakkasid järsku teisiti kirjutama. Enamik neist ei pidanudki ennast muutma, sest üks joon on nende kahe riigikorra vahel ajalehe jaoks üks – kirjutada tuleb inimestest.

Nii jõudis ajaleheveergudele muutuvas situatsioonis end muutev inimene. Nüüdseks on inimesed juba nii palju muutunud, et loodki nendest on teistsugused.

Kolhoosikorra ajal pidi ajalehes olema inimene, kes oli reatöötaja, veel parem maainimene. Eesti Vabariigi ajal on esiplaanile kerkinud ettevõtlikud inimesed.

Edu ja õnn ei ole enam taunitavad. Ka õnnetus ja mured ei ole tabuteemad. Kui nõukogude ajal inimesed ei teadnudki, et lennuk võib alla kukkuda, sest nendest õnnetustest ei kirjutatud kuskil, siis nüüd ei läinud ka Valgamaalasest mööda terrorismiakt Ameerikas ja sõduri langemine Iraagis. Rääkimata tulest väljahüpanud poisist või auto alla jäänud lehmadest. Kirjutamisteemad on tohutult avardunud.

Kirjutajate hulgas on nii endisi kui ka uuel ajal tulnuid. Põhiraskust kannavad enda õlul neli reporterit – Helju Keskpalu, Taimi Käos, Marite Uibo ja Üllas Linder. Pilte teeb Heino Käos, vajadusel reporterid ise. Sagedast kaastööd teevad ka Vello Jaska ja Arvo Saal. Esile on kerkinud noori kirjutajaid. Ilusa eesti keele eest hoolitseb Ülle Tomson.

Selle sügise uudis on oma veebilehekülg, millest loodame tihedat tagasisidet ajalehes ilmuvate kirjutiste kohta. Kõige ilusam hetk ajakirjaniku jaoks on see, kui keegi tuleb vastu ja küsib sinu loo kohta: "Kas sa lugesid Valgamaalasest?" Või tänab kirjutise eest.

Ise me oleme tänulikud nendele inimestele, kes Valgamaalase loonud ja seda aastakümneid elus hoidnud. Harilikust rohkem oleme sel nädalal meenutanud neid, kes kunagi on toimetuses töötanud.

Meilt on loometiivad saanud paljud ajakirjanikud, olgu nad siis siin töötanud või praktikal käinud. Endiselt käib lehetegemise päeval toimetuses kunagi ligi kolmkümmend aastat peatoimetajana töötanud Oliver Uibo. Tema teeb rubriiki "Teised lehed". Vahel toob margiteemalise kirjutise kauaaegne põllumajandusosakonna juhataja Viktor Kollin. Teed toimetusse ei ole unustanud Virve Rätsepp, Aili Miks, Elga Õispuu, Riku Kond, Eha Rubtsova. Nemadki töötasid meil kaua aega.

Kui mõnd pidu peame, tuletame meelde noorusaegade pidusid. Valgamaalases on alati südamest pidutsetud ja palju lauldud. Tööpere oli nagu suurem, kui ajalehte veel Valgas trükiti ja trükikoja rahvaga kokku puutusime. Üks tookordseid küljendajaid Galina Sula töötab meil praegu toimetuses.

Nüüd on lehetegemine kuni trükkimiseni tervenisti toimetuse teha. Küljendajad Jüri Rüsülainen ja Kaido Kikkas tegutsevad arvutitel. Trükkimiseks läheb ajaleht arvutite vahendusel Tartusse.

Mujal on ka ajalehe omanikud. Enamik Valgamaalast väljaandva aktsiaseltsi Litero aktsiatest kuulub praegu Eesti Meediale. Aktsiaseltsi Litero üks loojaid oli Toivo Gulbe, kes ka praegu lepingu alusel teiste trükistega tegeleb.

Meid ei kamanda ükski partei ega pea üleval maa- ja linnavalitsus, nagu mõnikord ekslikult on arvatud. Teenime ise oma ülalpidamiseks vajaliku raha ja oleme kasumiski. Ajalehel läheb praegu hästi ja oma osa selles on igal ajalehe tegemisega seotud inimesel alates aktsiaseltsi juhatuse esimehest Marek Pihlakust ja ajakirjanikest ning lõpetades tehniliste töötajatega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles