Elu jooksul nii Ago kui Agu Kivi nime kandnud mees elab Kopli ja Hariduse tänava nurgal kõrguvas kahekorruselises valges kivist majas, päris lasteaia kõrval. Tema korteri uks on kinni ega avane juba viimased 20 aastat ühegi koputuse peale.
Otepääl elav kunstnik pole 20 aastat koduust ühegi koputaja ees avanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast esimest aastat Otepääl ma vaatasin, et nii ei saa - liiga palju rahvast hakkas käima. Ja siis ma ütlesin, et ei, tänasest päevast alates ma ei võta kedagi vastu,» selgitas ta.
Teine põhjus on Kivi üürikorteri seinale kleeplindiga kinnitatud valge paber, kus seisavad tulevaste tööde plaanid ning elus veel tegemist vajavad asjad. «Ma ei taha, et keegi neid näeks. Tartus juhtus näiteks niisugune lugu, et trükipressi ruumis olles tuli üks kolleeg sisse ja hakkas vaatama, mida seal teen. Võtsin noa ja lõikasin selle peaaegu valmis töö tükkideks.»
Nii hävitab ta kõik tööd, mida keegi enne nende lõplikku valmimist piiluda saanud. Põhjus pole kadeduses. Vanameistrile meeldib inimesi üllatada ja seepärast väldib ta poolikute tööde ning mõtete presenteerimist.
76aastase kunstniku argipäev ongi enamjaolt seotud pooleliolevate tööde ning uute ideedega. Kunsti vormimist peab ta praegusel ajahetkel elus olulisimaks.
Vahetevahel tellib Kivilt töid Tartu Eksliibriseklubi. Viimase suurema asjana palus Vanemuise selts Kunglast pärit kunstnikul Johann Voldemar Jannseni portree valmistada. «Seda ma tegin kaks varianti - üks on lihtsalt portree. Teine on ühe pildi järgi tehtud, kus tal oli sigar näpu vahel, aga ma panin muidugi Postimehe talle sigari asemele,» pupsus kunstnik pikka halli habemesse naerda.
Pikemalt loe laupäevasest Valgamaalasest!