AS Veolia Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude vastab Valgamaalase lugejate küsimustele

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Luude, ASi Veolia Keskkonnateenused juhatuse liige
Argo Luude, ASi Veolia Keskkonnateenused juhatuse liige Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Kas pean maksma aasta läbi ka prügiveo eest suvekodust, kus talvel ei elata? Ja kuidas saan üldse seal mitte viibides teada, kas nad seal ikka käisid ka – valla hooldatav tee on ka alalõpmata kinni?

«Ei pea. Selliste murede lahendamisel aitab teid kohalik omavalitsus, kes vastavalt olukorrale annab teile vabastuse.»



Kes peaks kinni ajama kliendi territooriumil haljasalal raskeveoki tekitatud rööpad, mis tekkinud, kui murtakse lihtsalt konteinerini? Samas võiks ju ühendust võtta kliendiga, et lahendust leida konteinerile uue asukoha leidmiseks, aga kumbagi ei tehta. Kes maksab kinni rikutud haljasala?


«Kui haljasalale on tekitanud kahju jäätmeveok, siis kahjustused peab likvideerima nende tekitaja.»



Miks ei võeta Veolia Valga büroos päevade kaupa kõnesid vastu, vaid pannakse ooterežiimile? Seega ei saa ka teatada talvel kinnituisanud teest ega kevadel teede lagunemise ajaks kehtestatud piirangust. Ja siis korrutatakse lepingujärgsete «tühisõitude» eest sisse nõutud summad suvalise koefitsiendiga ja vormistatakse väike protsendike ...


«Telefone ei panda ooterežiimile, ooterežiimile lähevad kõned automaatselt juhul, kui kõik telefonid on hõivatud.»



Veolia niinimetatud lepingus on punkt, mille kohaselt leping jõustub mõlema lepingupoole allakirjutamisega. Kui sellele viitasin, siis mingi Veolia asjapulk teadis väita, et see leping on hoopis informatiivse iseloomuga ja prügivedu toimub ikka nii, nagu Veolia on otsustanud.


Kas leping ei peaks ikka tähendama seda, et mina ja Veolia esindaja saame kokku? Arutame asja ja lepime kokku: millal, kui tihti, kui palju ja mis hinnaga ning kinnitame seda oma allkirjaga. Kuidas saab nõuda tasu teenuse eest, mida ma pole tellinud lepingu alusel, mida ma pole sõlminud?


«Veolia ei otsusta ise teie jäätmeveo sageduse ja koguse üle. Selle alus on omavalitsusega sõlmitud leping, milles on fikseeritud miinimumnõuded jäätmeveole ja ka hind. Kui teil on soov vähendada omavalitsuse kehtestatud miinimumnõudeid, saab aidata ainult kohalik omavalitsus. Kui aga soovite muuta veomahtu suuremaks või veo sagedust tihedamaks, palun pöörduge meie klienditeenindusse.»



Miks on Veolia teenus väga kaootiline? Kui tühjendamise päevana on märgitud iga nelja nädala tagant teisipäev, siis eeldan, et seda ka sel päeval tehakse. Mitmeid kordi on aga juhtunud, et tullakse muul päeval, näiteks reedel.


«Teie eeldus on õige: kui on märgitud iga nelja nädala tagant teisipäev, siis nii ka on. Kui teid teenindatakse mõnel teisel päeval, peab see päev enne teiega kokku lepitud olema.»



Olen olnud ootejärjekorras muusikat kuulamas üle tunni aja ja siis lihtsalt enam ei suutnud ja läksin kontorisse. Seal selgus, et tibid istuvad niisama. Telefon ei helisenud kordagi selle aja jooksul, kui seal olin. Küsimusele, miks ma ootejärjekorras pidin passima, ei osanud need neiukesed midagi mõistlikku vastata.


Kas teil on telefonifirmadega kokkulepe inimestelt raha väljapressimises, sest iga ooteminut ju maksab!? Kas Veolial on kavas infotelefoniga midagi ette võtta?


«Kui kuulete telefonis muusikat, on kõik klienditeenindajad vastamistega hõivatud. Teatud perioodidel, kus helistamistihedus on väga suur, oleme suurendanud vastajate arvu ja liitnud juurde uusi telefone.»



Meie külas on Veoliaga peaaegu kõigil probleeme olnud. Küll pannakse kirja, et konteiner lukus, kuigi pole kunagi olnud ja lukustamisel polegi mõtet. Küll on neil läbimatud teeolud kuival ajal kõval korralikul teel. Küll ei leia nad maja üles või sõidavad lihtsalt julmalt mööda. Miks?


«Teenuse alustamisel oli kindlasti probleeme, kuid usun, et antud ajahetkel peaksid need probleemid lahenenud olema.»



Suvel maakodu prügiasju korraldades öeldi, et ega ikka kuskilt mujalt ostetud prügikast ei pruugi sobida ja võib katki minna, kusjuures nemad selle eest ei vastuta. Kas pole asi selles, et niimoodi võib ju ka nimelt «kogemata» ära lõhkuda, et näidata: Veolia müüdud konteiner on ikka kõige parem?


«Kogemata ei lõhu keegi konteinereid. Kõik tootjad annavad kaasa konteineri kasutusjuhendi, kuhu märgitakse konteineri kandevõime, kasutusala, kasutustingimused (siseruumides, ei ole UV-kindel, ei kannata miinuskraade jne).



Konteineri soetamisel soovitame kindlasti tähelepanu pöörata tema kasutusalale ja -tingimustele.»



Sai tehtud leping, kuhu sai kirja, et võib saata arve ka e-mailiga, nüüd saadetakse ikka postiga. Arve on vaid 26 krooni ja sellest postiga saatmine peaks olema oma 25%. Lepingu sõlmimise alguses oli ka üks segadus, kui üritasin suhelda e-maili teel otse Valga aadressil. Pärast selgus, et nad pole seda arvestanud, järelikult kirju ei loeta. Kas on kahmatud endale liiga suur suutäis ja nüüd ei suudeta omadega toime tulla?


«Palun võtke ühendust klienditeenindusega, võib-olla teie e-posti aadressis on mingi viga ja saadetud kirjad tulevad meile tagasi.»



Miks ei vasta Veolia e-kirjadele?


«Veolia vastab kõikidele konkreetse sisu ja küsimustega e-kirjadele.»



Novembri keskel saime kirja prügiveoteenuste maksetingimuste muutmise kohta – nimelt peaksime edaspidi maksma prügiveo eest korra kolme kuu jooksul, mis polegi mingi eriline summa kokku, aga ikkagi võiks Veolia arvestada laekunud arvamusi ja neile vastata. Äkki meile ei sobi selline lahendus – seda enam, et arveid saadetakse enamasti meilitsi? Firmapoolsed sidekulud, millele viidati, on ju olematud.


«Sõlmitud lepingu kohaselt oleme kohustatud esitama arve vähemalt kord 12 nädala jooksul. Sellest ka lähtusime.»



Miks inimesed on sunnitud maksma ka siis, kui korterelamule pole toodud veel siiani prügikonteinerit? Arved käivad, kuigi igaüks hävitab oma prügi ise nii kuis saab.


«Palun võtke meiega ühendust, et saaksime tekkinud probleemiga tegeleda.»



Mina pole Veoliaga lepingut sõlminud, kuna toodan teadlikult minimaalsel hulgal jäätmeid. Elan maal ja minu elustiili juures saan kõik olmejäätmed ära anda kord aastas. Veolia aga saadab minule iga kuu arve – 31.45. Nende auto põrutab majast peatumatult mööda. Huvitav, mille eest minult võetakse need 31 krooni sentidega?


«Teil on võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes saab teid vabastada jäätmeveost. Meie lähtume sõlmitud lepingu miinimumnõuetest.»



Veolia ise reklaamib end rõhutatult loodussäästliku teenuseosutajana. Miks keskkonda heitgaasidega suure autoga majast asjatult mööda sõites saastada?


«Kahjuks kõik sisepõlemismootorid tekitavad heitgaase, nii ka veokid, mida kasutab Veolia.»



Meil maapiirkonnas on ette nähtud tühjendus kord kvartalis. Kust küll teatakse, mitu korda aastas prügiautot vajan? Juba kolm korda oleme kohapeal käinud ja mitu korda helistanud, et sooviks kord kuus seda teenust saada. Aga ei midagi – nagu kurtidele kõrvadele. Elame väikeses külas ja meie naabrilt veetakse igal kuul prügi ära. Lihtne oleks ju väike klikk teha (meie arvates) ja lülitada meid ka sellesse ringi, aga ei saa. Kellele peaks kirja saatma?


«Kiri saatke Valga Transpordi 1 (Veolia Keskkonnateenused) või e-postil: valga@veolia.ee.»



Tihti on prügipäeval prügikast tühjendamata, ootame veel ühe päeva ja ikka ei midagi. Helistame Veolia infoliinile, kus esiteks peab kaua ootama, enne kui kõne vastu võetakse ja lõpuks küsimusele vastatakse «ah, meil läks auto katki».

Oleks normaalne, et nad siis varem annaksid teada, et lepingus määratud kuupäeval ei saa tulla, kuna auto katki ja tuleme kahe päeva pärast. Paar nädalat tagasi oli konkreetne olukord: prügipäev oli teisipäev, autot ei tulnud, ootasime terve kolmapäeva, ei midagi, helistasime siis ja lõpuks viidi prügi ära alles reedel.


«Klienditeenindus saab võtta teiega ühendust juhul, kui olete andnud oma kontakttelefoni numbri. Kui te seda teinud ei ole, on teiega väga raske kontakteeruda.»



Saime Veolia Keskkonnateenustelt lepingu, milles kirjas, et konteineri tühjendus on igal neljandal nädalal. Lepingu tingimuste mittesobivusel paluti võtta ühendust klienditeenindusega. Soovisin saada tühjendust kahe kuu järel. Öeldi ära, et pole võimalik.


«Kuna kalendrikuud on eri pikkusega, siis arvestus käib nädalate kaupa.»



30. oktoobril sain paberkandjal lepingu muutmise teate, et eesmärgiga säästa loodust ja optimeerida kulusid saadame arve üks kord kolme kuu jooksul, kuigi oli tellitud e-arve. Samuti kirja lõpus teatatakse, et lepingumuudatuse mittesobimise korral tuleb võtta ühendust klienditeenindusega.

Selgitades klienditeenindajale Valgas kohal olles, et mulle ei sobi arvete maksmine kolme kuu järel, kuna on sõlmitud otsekorraldusleping pangaga, tasumine iga kuu 20. kuupäeval, sain klienditeenindajalt vastuseks ainult sõnad «palun kontrollige oma kõnet», mida ma siis nüüd teengi, kuid targemaks pole saanud. Mida teha?


«Soovitan siiski pöörduda klienditeenindusse, et saaksite oma probleemile selgituse ja võimalusel ka lahenduse.»



Eramajas, kus toidujäätmed komposteeritakse, pakendprügi sorteeritakse, tekib olmeprügi suhteliselt vähe. Mulle sobiks, kui prügiveo teenust pakutaks kord kvartalis, et auto ei peaks sõitma praktiliselt tühja konteinerit tühjendama, see oleks ju kokkuhoid.

Aga kuna elan tiheasustusega piirkonnas, kehtib kõigile kord kuus konteineri tühjendus. Igas lepingus peaks arvestama lepingupoole huvisid, siis oleksid ka teenuse kasutajad rahul. Miks seda ei tehta? Minupoolselt pole lepingut allkirjastatud, aga arved tühisõidu kohta esitatakse tasumiseks.


«Teil on võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes saab teid vabastada jäätmeveost. Meie lähtume sõlmitud lepingu miinimumnõuetest.»



Miks saadetakse arve ka kinnistule, kus ei ole ei elamist ega olemist – ainult mets ja võsa?


«Tegemist võib olla registri veaga, tegeleme pidevalt selliste kinnistute väljaselgitamisega. Teile aga soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda vabastus jäätmeveost.»

Copy
Tagasi üles