Maavalla koda tunnustab hiie sõpra

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiie sõber Marju Kõivupuu.
Hiie sõber Marju Kõivupuu. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade häid hoidjaid.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahab Maavalla koda näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid lätteid.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, tänu kelle sihikindlale tegevusele on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanekus peab kirjas olema
hiiesõbra nimi, tunnustamisväärse tegevuse kirjeldus ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nimi, telefoninumber ja (e-)aadress. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 23. novembril Tartus hiie väe tunnustamissündmusel.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne
20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis seotud ajaloolise matusekombestikuga.

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud aastasadu ja -tuhandeid. Ligikaudu 2500 teadaolevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Ühtegi pühapaika kui sellist Eestis seni kaitse all ei ole.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles