Seega võib öelda, et eestlased näitasid lätlastele head eeskuju ja nagu näha, on meie tehtu piiriüleselt nii suure heakskiidu leidnud, et naabrid soovisid seda lausa järele teha. Ka nende üritus läks korda – Läti uudistes räägiti, et ettevõtmine õnnestus ning osalejaid oli rohkem kui oodati.

Eestlaste korraldatud «Teeme ära 2008» on leidnud pärast üritust meedias palju kõlapinda. Näiteks võis veel eilsest Äripäevastki lugeda sellest, kui palju meie prügikoristus maksma läks ja et üüratust rämpsukogusest vermiti miljonid. Lätlastel seisab kokkuvõtete tegemine alles ees – täpne prügimaht selgub selle nädala lõpus.

Kui eestlaste koristusaktsioon leidis aset mais, siis lätlastel neli kuud hiljem, septembris. Ideest on innustust saanud ka Leedu inimesed, kes organiseerisid kiirelt sarnase koristuspäeva tuhandetele vabatahtlikele Vilniuses ja selle ümber. Nemad koristasid oma riiki mais nagu meiegi.

Valka rajoonis olid talgulised laupäeval oodatud näiteks Läti-Eesti piiri äärde Valka rajooni kohtumaja lähedusse, et heakorrastada piiriäärne ala ning istutada sinna põõsaid. Edasi jätkusid tööd Valkas Pedeli jõe rannaala korrastamisel.

Osalesid ka Valka linna põhikooli ja gümnaasiumi meeskonnad, kel soov puhastada metsaalune linna vabaõhulava ümbruses, mis on sagedane spordivõistluste toimumiskoht. Heakorratöid oli kavas teostada ka Veskijärve ümbruses ja seal asuva allika juures.

Teadaolevalt olid ka Läti talgulised aktiivsed. Kohal oli väga palju noori ja lapsi, koguni president oli koos oma abikaasaga koristamas.

Kogu koristusaktsiooni juures on oluline, et midagi nii suurt tehakse koos. Ühendades jõud, ollakse suutelised paljuks. Ühtlasi paneb see edaspidi puhtale loodusele hoopis teise pilguga vaatama. See, kes on teinud koristuspäeva kaasa, vaevalt enam ise metsa alla prahti loobib.