Õnnetuse järel kaovad tee-ehituse märgistused

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetus ei hüüa tulles.
Õnnetus ei hüüa tulles. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Inimesed kisuvad Valgas välja metallorasid, millega tee-ehituses vajalikke märgistusi tehakse. Ühe taolise otsa komistas hiljuti rase naine ja murdis kukkudes käeluu. Ehitaja kahtlustab, et orade kadumine on õnnetusega seotud.

Reedel pani geodeet Kuperjanovi tänaval taas orad paika, need värviti üle ja juurde said ka lindid.

«Täna (esmaspäeva – M. V.) hommikul olid kõik tikud välja võetud ja ära visatud. Need ei seganud kedagi ega olnud keset teed – need on äärekivi märkimise tokid,» kirjeldas Valmap Grupi projektijuht Hindrek Mõts, lisades, et kaalub tehtu politseis fikseerimist. «Ma ei saa juhtunuga paralleele tõmmata, aga tundub, et see oli nimelt tehtud.»

Ettevõtja kannatab kahju

Mõts rõhutas, et ettevõtjana kannatab ta kahju, mistõttu tuleb uuesti geodeet kohale kutsuda – see läheb maksma umbes 150 eurot.

«Püüdsime teha kõike, et tikud oleksid paremini nähtavad, aga need visatakse nimelt ära. Tõenäoliselt ei tõesta ma kunagi, kes seda tegi, aga pean tee valmis ehitama. Inimesed on ehk solvunud, aga asjad ei käi ju niimoodi,» rääkis Mõts.

Reedel pärast seda, kui Mõts oli Valgamaalasega rääkinud, läks ta käeluu murdnud Karina Anissimova juurde. «Ehitaja ütles, et neil on kindlustus peal – pean avalduse tegema Valmap Grupile,» lausus Anissimova, kes võtab selle kirjutamiseks appi advokaadi. «Palun juristi abi, et kõik õigesti teha, sest olen esimest korda sellises olukorras.»

Anissimova jäi Mõtsa külaskäiguga rahule. «Üllatusin, et ta oli nii viisakas ja selgitas, mida tegema pean. Kartsin, et ta räägib minuga samamoodi, nagu tegi seda Uprus (linnahooldusameti juhataja Arno Uprus – M. V.).»

Ehitaja edastab avalduse kindlustusele

Mõts rääkis, et antud juhul toimib kindlustus nagu liiklusõnnetuse puhul. «Kui ta (Anissimova –

M. V.) on meile kirjutanud, saadan kirja edasi kindlustusele ja vaatame, mis edasi saab,» lisas ta – märkides, et kohtudes näis tegu olevat tõsise vigastusega. «Kui inimene teeb endale viga, on asi loomulikult tõsine, kuigi ma ei tea, kui tõsine saab terviserike hiljem olla, sest ma ei ole arst.»

Ülemöödunud laupäeval poodi minnes kukkunud Karina Anissimovale teatas arst Tartu Ülikooli kliinikumis, kus naine neli tundi kestnud operatsioonil oli, et tulevikus ei saa ta enam mööblivabrikus töötada, sest käsi sai selleks liiga tõsiselt viga.

Anissimova meelest võinuks orad olla pikemad, et jalakäija neid paremini märkaks. Veel parem, kui need olnuks tähistatud lintidega. Nüüd, kui ettevõte seda tegi, oli tulemus täiesti ootamatu.

«Tegemist oli õnnetusega, mida keegi ei soovinud, aga see ei tähenda, et tagantjärele tuleks hakata ehitajat karistama,» ütles Mõts.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles