Isetekkinud prügimäed teevad peavalu

Valga linnavalitsuse linnahooldusameti heakorravanemspetsialisti Marju Kantsi sõnul leidsid nad kolleeg Andres Radsiniga aukartustäratava suurusega prügimäe Tambre suvilarajoonist Tibina tee lähedusest.

«Varem on selles kohas olnud pakendikonteiner, kuid kuna sinna veeti igasugust sobimatut prahti, mingil ajal see teisaldati. Mõnda aega oli asi korras, kuid nüüd avastasime sealt loodusest uue prügimäe,» rääkis Kants.

Äravisatud dokumendid viisid süüdlase jälile

Kuna tegemist oli kahju tekitamisega loodusele ning prahi hulgast leiti omanikule viitavaid dokumente – majaplaan ja nimelised lepingud –, kaasati keskkonnainspektsioon, kel võimalik süüdlasi välja kutsuda, selgitusi nõuda ja karistada. «Esitasime oma ütlused ja nemad menetlevad asja edasi,» selgitas Kants.

Kuigi tema sõnul on olukord linnas paranenud, leidub endiselt inimesi, kes vaatamata tasuta konteineritele prügi metsa alla, maanteekraavidesse või lausa linnatänavatele sokutavad.

«Oleme leidnud lapsevanne, tolmuimejaid ja aiatoole, rääkimata muust olmeprügist, mis sokutatud mahajäetud majade hoovidesse, metsa alla, garaažide juurde või teede-tänavate lähistele,» rääkis Kants. Kuna prügitoojat pahatihti välja selgitada ei õnnestu, teevad isetekkinud prügimäed linnaametnikele tõsist peavalu.

«Meie ülesandeks jääb lisaks koristamisele prügi äravedu, mis toob kaasa lisakulusid,» oli Kants nördinud.

Elanikud teadlikumad

Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja Tanel Tiiratsi sõnul tekitavad jäätmed pidevalt probleeme. «Inimesed jätavad prügi loodusesse, põletavad lõkkes või annavad käitlemiseks isikutele, kellel puudub selleks õigus,» sõnas ta. Tegemist võib olla nii olmejäätmete kui ohtlike jäätmetega.

Tema meelest soovivad inimesed prügiveo pealt kokku hoida ja toimetavad seepärast oma majapidamises tekkinud jäätmed või ehitusprahi metsa alla. «Viisakas ning enesest ja loodusest lugu pidav inimene sedasi ei tee,» oli Tiirats seisukohal.

Keskkonnainspektsioon avastab ebaseaduslikke prügiladestamiskohti lisaks igapäevasele järelevalvele telefonile 1313 tulevate teadete põhjal.

«Inimesed on keskkonnaküsimustes teadlikumaks ja aktiivsemaks muutunud, nii et taolisi teateid tuleb päris sageli,» ütles Tiirats. Kui on teada autonumber või loodusesse sokutatud prahist avastatakse isikule viitavaid andmeid, algatab keskkonnainspektsioon Tiiratsi sõnul kindlasti väärteomenetluse ning süüdlase tuvastamisel määratakse talle rahatrahv.

Füüsilistele isikutele on trahv kuni 300 ühikut (1 trahviühik on 4 eurot), juriidilistel isikutel on maksimaalne määr 3200 eurot. Lisaks tuleb reostajal jäätmed oma kulul ära koristada. Kui isik seda vabatahtlikult ei tee, saab keskkonnainspektsioon rakendada kohustuse täitmiseks sunniraha või asendustäitmist. Nende jäätmehunnikute likvideerimise kohustus, mille osas süüdlast ei tuvastata, lasub jäätmeseaduse kohaselt maaomanikul.

Büroo juhataja sõnul on aasta-aastalt jäätmete loodusesse viimine küll vähenenud, kuid mitte oluliselt. «Paraku jääb enamik prügistajaid karistuseta, sest praht viiakse loodusesse, kui kedagi nägemas ei ole. Selle mahapanek kestab vaid hetke ning süüdlase tõendamine on keeruline,» sõnas ta.

 Kui inimene näeb looduses jäätmehunnikuid või märkab prügi viimist, soovitab Tiirats sellest teatada kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile. Mõlemad teevad ka järelevalvet jäätmeseaduse täitmise üle.

TASUB TEADA

Valga jäätmejaamas võetakse elanikelt tasuta vastu:

paberit ja pappi, pakendeid, autorehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid (sh külmikud ja telerid), vanu akusid, biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, suurjäätmeid (vana mööbel taaskasutuse eesmärgil), metallijäätmeid, pinnasejäätmeid.

Vastu ei võeta:

segaolmejäätmeid, jalanõusid, autoklaase, autode plastdetaile (näiteks armatuurlaud, kaitseraud), autode istmeid ja teisi mittetaaskasutatavaid jäätmeid.

Vastuvõtuhindade kohta saab infot Valga linna kodulehelt.

Allikas: Valga linnavalitsus

KONTEINERID

Eesti taaskasutuseorganisatsioon on Valga linna paigutatud üle 40 tasuta pakendikonteineri.

Eraldi peab koguma:

ohtlikud jäätmed, aia-pargijäätmed (puulehed, oksad, pügatud muru), vanapaber ja papp (ajalehed-ajakirjad, raamatud, kontoripaber jm), pakendijäätmed, segaolmejäätmed (kõik muu, mis eeltoodute hulka ei sobi, ka riidekaup).

Kortermajadel, kus on viis ja enam korterit ning keskküte, peavad olema konteinerid vanapaberile ja segaolmejäätmetele.

Eramajadel on vajalik segaolmejäätmete konteiner. Jäätmeid peavad liigiti aga koguma ka nemad, kasutades linna paigaldatud ühiskasutatavaid vanapaberi konteinereid ning linna ja pakendiorganisatsioonide paigaldatud pakendikonteinereid.

Allikas: Valgamaa keskkonnakeskus