Praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vajab põhjalikku remonti

Lauri Luik
, Riigikogu kultuurikomisjoni liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Luik
Lauri Luik Foto: Erakogu

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) uus terviktekst oli Riigikogu töölaual viis aastat tagasi. Menetlesime seadust parlamendis poole sellest ajast. Praegu on eelnõu taas meie ees laual ning nii mõnigi põhimõtteline valdkond vajab tõsist remonti.

Kui 2008/2009. aastal PGSi arutasime, sai see lõpuks kinnitatud vaimus ja ühisel kokkuleppel, et täiendavate kohustuste panemise kohalikele omavalitsustele hüvitab riik. Näiteks sai seadusesse sisse kirjutatud peatükk, mis puudutab hariduslike erivajadustega õpilasi, nende senisest aktiivsemat lõimimist tavakoolidesse ning vastavate õppemeetodite ja eri õppevormide arendamist.

See kõik nõuab kvaliteetse tugipersonali olemasolu ning pedagoogide koolitamist erivajadustega laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Ilmselgelt nõuab nende algatuste arendamine raha, mida kohalikel omavalitsustel pole. Kui tahame endiselt nõuda erivajadustega laste enamat lõimumist tavakoolidesse, peame selle tarvis leidma ka rahastuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles