Kuidas tulevikus ellu jääda?

Margus Lepik
, Valga maavanem (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Lepik
Margus Lepik Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aastaring saab peagi täis ja vana ulatab käe uuele. Palju tööd on tehtud ja paljud väljakutsed veel ees.

Lähenev aastalõpp paneb Kagu-Eesti maakondade juhid arutlema tulevikuväljavaadete üle.

Viimase rahvaloenduse tulemus näitab meie elanikkonna vähenemist ulatuses, mis sunnib maakonna ja siinsete omavalitsuste juhte mõtlema: kuidas tulevikus ellu jääda? Eriti paistab silma elanike vähenemine maapiirkondades. Erand pole ka Valgamaa.

Jah, see on kurb, aga mitte veel katastroof. Vähemalt mitte seni kui vajalikud teenused, taristu elanikele maal ja väiksemates keskustes alles jäävad. Inimesed liiguvad eelkõige paremaid ja tasuvamaid töökohti otsides, aga ka sinna, kus eluks vajalikud teenused kättesaadavamad.

Muutused riigi juhtimises on mõistetavad, kuid praegu on maakondade probleem pigem erinevate tsentraliseerimiste tagajärjed. Elu koondumine Harjumaale on pannud ülejäänud maakonnad surve alla.

Tihti jäetakse kohalik murega üksi, alternatiivsed arengud lükatakse edasi või unustatakse. Tahame, et riik arvestaks kohalike eripäradega juba enne, kui otsuseid tegema hakatakse.

Viimased uurimistulemused näitasid, et meie elanikud hindavad töövõimalusi maakonnas küll kesiseks, kuid inimesed on muutunud aktiivsemaks, rohkem tegeletakse ettevõtlusega.

Regionaalministri algatatud ja EASi elluviidava teenusekeskuste programmi abil tegutseb Valgamaal kolm teenusekeskust: Sangastes, Tahevas ja Kaagjärves. See on alles jätnud lisaks kaubandusele ka näiteks postiteenuse, WiFi ja kohviku. Usun, et sarnane erinevate teenuste koondumine on üks võimalus, kuidas hoida riiki ja omavalitsust inimesele lähemal.

Lisaks eelnevale on läbilöömise alus kvaliteetne haridus ja hea kool. Haridusreformist alguse saanud arutelud peavad viima optimaalse koolivõrguni. Otsused peavad sündima lähiajal. Vastasel juhul võime seista fakti ees, et kool on kodu lähedal, aga õpilasi ei ole.

Eestimaa uusim, Valgamaa kutseõppekeskus on väljundi leidnud rahvusvahelistumises. Hakati koolitama lätlasi, avatud on nii läti- kui ingliskeelne õpperühm. Ka meie üldhariduskoolidel tasub vaadata lahtise pilguga ringi ja pakkuda midagi sellist, mis meelitaks õpilasi kaugemalt. Klassikaline gümnaasium, mille rajamist on alustatud, on üks variant.

Noored on meil Valgamaal õnneks aktiivsed. Seda näitavad ajalehe Tankla ilmumine, koolinoorte projektid ja üha suurem kaasarääkimine maakonna arengus.

Palju kõneainet on pakkunud maakonna turvalisus. Elame koos kagukatega niinimetatud ääremaal ja Valgamaalgi suleti üks päästekomando.

Samas on riik pakkunud ka positiivset. Pärast aastatepikkust ootust sai uue hoone Valga päästedepoo ja Otepääl valmis nüüdisaegne kiirabijaam. Oleme turvaline maakond. Kuritegevus on maakonnas langenud ligi 20%. Säilinud on nii öine politseipatrull kui naabrivalve, riiklikele päästekomandodele pakuvad tuge vabatahtlikud.

Pingutusi oleme teinud ka sotsiaalhoolekande alal. Tõrvas valmib kodu erivajadustega inimestele. Tõrva Kodusse tulevad elama siiani üle Eesti laiali asunud Lõuna-Eesti, sealhulgas Valgamaa elanikud ja teised, kes avaldavad soovi elada just Tõrvas. Peremajad pakuvad nii nüüdisaegset keskkonda kui tegusat elukorraldust. Esialgsete plaanide kohaselt tuleb perekülasse 20–22 töökohta.

Kord kuus käib Valgamaal koos arenguorganisatsioonide ümarlaud. Järgmisel aastal soovime siia kaasata veel ambitsioonikate organisatsioonide juhid.

Korraldame suuri üritusi, aga oleme tagasihoidlikud sellest teavitamisel. Järgmisel aastal alustame tegevustega, mille kaudu peab Valgamaa tuntumaks saama.

Tänan ka naabreid Võru- ja Põlvamaalt, kellega oleme üha tihedamalt leidmas koostööpunkte. Elu edendamiseks piirkonnas oleme arutlenud ühiste europrojektide koostamise üle, teinud ettepanekuid euroraha sihipärasemaks kasutamiseks. Tänan kõiki Valgamaa inimesi ja neid, kes meiega koos töötanud.

Mis veel – rohkem oleks vaja hoolivust ja ligimese märkamist. Inimeste elu pole kerge, toimetulek keeruline, kuid ka väikestest kordaminekutest ja üritustest on võimalik rõõmu tunda.

Jõuluõhtu vabastab meid argipäeva tormamistest ning viib mõtted kestvate väärtuste peale. Süütame küünlatuled jõulupuul, omaste kalmudel ja hindame pere lähedust, meie traditsioone. Võtke aega lahkuvale aastale tagasi mõelda ja leidke selgust ning kindlust edasiminekuks.

Õnne, edu ja kordaminekuid uuel aastal!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles