Vana traktoriga ei vea enam välja

Traktoriaktsioon tõestab, et Eestimaa põllumehed on hakanud jõuliselt nõudma võrdseid toetusevõimalusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Esialgu ei räägi me veel täielikust võrdsusest, vaid võrdsematest võimalustest. Nõudmisi aitab Brüsselis kuuldavaks teha Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar.

Ka Valgamaa põllumehed on aastaid tõsist tööd teinud ja visalt vastu pidanud. Hea eeskuju on selle aasta põllumehe kandidaat Mati Kivipalu. AS Alovili meeste töö on andnud häid saake läbi aastate. Maakonnas tervikuna on viimastel aastatel maid rohkem kasutusele võetud, põllud annavad suurt saaki, ehitatud on uusi lautasid ja teisi tootmishooneid.

Protestitraktori üritusel Valgas oli maameeste ja linlaste ühine seisukoht, et ebavõrdses konkurentsis on keeruline edasi minna. Rõõm oli näha ka noorte talunike osalemist üritusel. Igapäevatöö eest vabariigi parimaks noortalunikuks pärjatud Mihkel Maks Karulast jagas oma talu piima.  

Harimata põllumassiive on tunduvalt vähemaks jäänud ka naabermaakondades. Eesti on üle elanud ülemineku ühelt tootmissüsteemilt teisele.

Lõuna-Eestis tekkisid kõigepealt majandite asemele keskmised või väiksemad talud, jäi ka mõni põllumajanduslik osaühing. Ümberkorralduse käigus ja hilisemal väiketaludes tootmise lõpetamise järel jäi osa maid harimata ja nii olemegi saanud toetusi, mille määramisel läks arvesse põllumajandusliku maa kasutamine 2003. aasta seisuga.

Praegu, mil arutluse all Euroopa Liidu Ühtse põllumajanduspoliitika tulevik, tahab oma sõna selle tegemisse öelda ka Eesti, seda koostöös Läti ja Leeduga.

Vana traktori Brüsselisse viimine on üks oma seisukohtade väljendusi. Lisaks on Riigikogu ette valmistanud eelnõu, mille keskne küsimus on võrdsete konkurentsitingimuste loomine ELi siseturul otsetoetuste võrdsustamise kaudu. Euroopa peab näitama üles solidaarsust Eestiga, nagu Eesti on seda näidanud teiste eurotsooni riikidega.

Eesti vajab rahalist tuge, et jätkata majanduslikke ümberkorraldusi. Ka praegu Eestile pakutav 58 protsenti euroliidu keskmisest on liiga madal ja moonutab konkurentsi.

Eestis on põllumaad iga elaniku kohta ligi kaks korda enam kui Euroopa Liidus keskmisena. Arvestades meie maaressurssi, geograafilist asukohta ja pikaajalisi traditsioone, on Eesti põllumajandusel suur potentsiaal. Juba praegu ületab see teravilja ja piima tootmisel tugevasti sisevajadusi.

Oleme suures osas võimelised tagama oma toidujulgeoleku. Põllumajandussektor annab 3,2 ja toiduainetööstus 3,5 protsenti tööhõivest, toiduainetööstuse toodang moodustab 14,4 protsenti töötleva tööstuse kogutoodangust ja 8 protsenti tööstustoodangu ekspordist. Tugev põllumajandussektor toetab laiemalt kogu maaelu.

Üks kavandatav nõue ELis on kohustus jätta seitse protsenti toetusõiguslikust maast sööti eesmärgiga taastada ja säilitada looduslike koosluste elupaiku, aga nagu juba mainisin, on meil seni aluseks põllumajanduslike maade hulk, mis pärit üleminekuajajärgust. Eestis on metsaga kaetud ligi pool riigi pindalast ja kasutusest väljas ligi 300 000 hektarit põllumajanduslikku maad, seega ei ole nõue kuidagi põhjendatud.

Vastupidi, meil on veel maid, mida põllumajanduslikuks tootmiseks kasutusse võtta. ÜPP kujundamisel tuleb arvesse võtta riikide eripära ja arvata toetusõigusliku maa hulka ka see, mis praegu tootmisest väljas.

Vana traktori Brüsselisse viimisega ei tahetud öelda, et me pole põllumajandustehnika soetamiseks abi saanud, vaid et sellest hoolimata on paljudes taludes ja osaühingutes veel palju amortiseerunud masinaid.