Eestlane oskab üsna hästi kasvatada rukist, rapsi, kartulit. Viimasel ajal ka viinamarju ja muid eksootilisi vilju, mis reeglina Põhjamaades kasvada ei taha. Aga kuidas kasvatada raha? Et tänase 100 euro asemel oleks tulevikus arve peal 120, miks mitte ka 1200 rahatähte.
Pankadest enam suurt kasu pole. Hoiuse intressid on nõnda kokku kuivanud, et pole vahet, kas raha seisab mõnel välismaise panga kontol või kodus pesu vahel. 0,5–1,5protsendilised intressid hoiustama ei kutsu. Kui aga prooviks kasvatada raha ühistus? Täpsemalt hoiu-laenuühistus (HLÜ).
Valgamaal endal veel ühistulist rahaasutust pole. Kagu-Eesti keskne HLÜ asub Põlvas – kodumaisel kapitalil töötav Põlvamaa hoiu-laenuühistu. Astute sisse ja intress on hoiusele kindlustatud. Lisaks saate kaasa raamatu ühisturaha olemuse kohta ja sületäie soovitusi koduse raamatupidamise korraldamiseks.
See viimane, ehk rahvale finantsharituse andmine, on kogu maailmas teravalt päevakorda tõusnud. Paljud inimesed, eriti noored, astuvad maailma teadmata, kuidas rahaga ümber käia. «Nad ei oska isegi tšekiraamatut tasakaalus hoida, oma rahakontot kontrollida ja satuvad krediitkaardiga kiiresti võlgadesse,» rääkis hiljuti kodumaad külastanud väliseestlasest Northwest Federal Credit Union endine president Jüri Valdov.
Ta lisas, et USAs on hoiu-laenuühistud võtnud endale kandva rolli rahva finantsharituse arendamisel. Ameerika Ühendriikides tegutseb neid praegu üle 8000 rohkem kui 90 miljoni liikmega. Hoiu-laenuühistu on isegi Valge Maja personalil!
Eestis on praegu kümmekond hästi töötavat hoiu-laenuühistut, kuhu kuulub umbes 6000 liiget. Lisaks Põlvale veel Kambjas, Viljandimaal Lelles, Saaremaal, Kehtnas, Lool, Tallinnas ja Tartus. Viimase asutas riigimees Jaan Tõnisson isiklikult ja hiljuti tähistas ühistu oma 110. aastapäeva. Maaülikooli aulas toimus sel puhul ühistegevusele pühendatud esinduslik konverents.
Põlvamaa HLÜ loeb ajalooliseks sünnipäevaks 1929. aasta oktoobrit, mil Joosep Plado loodud krediidiühistu oma põhikirja vastu võttis.
Ühistulised rahaasutused on rahva seas populaarsust kogumas nii maailmas kui viimastel aastatel ka meil. Nende kaudu saab asju ajada kiiremini ja lihtsamini kui konservatiivsetes suurpankades. Kuid mis veel tähtsam – liikmete ühise raha abil aidatakse üksteist ja arendatakse kohalikku elu.
Viimane on määrav asjaolu ka riigi seisukohalt, sest hoiu-laenuühistutes liigub kohaliku kogukonna enda raha, mida keegi üle piiri ei vii, nagu teevad seda välismaised kommertspangad. Et enamasti võetakse laenu perekonna või talu majandustegevuse laiendamiseks, teenivad ühistulised rahaasutused üllast eesmärki kodukandi ettevõtluse arendamisel.
Tartu HLÜ ümber on välja kujunenud terve kohaliku talutootmise kett, mille toodangut ühistu liikmed saavad osta 10protsendilise soodushinnaga. Et süsteem paremini töötaks, lasti käiku veel niinimetatud oma valuuta ehk vekslite rahasüsteem. Põlvamaa HLÜ juhatuse esimees Helle Virt ütleb, et veksleid nad trükkima pole veel hakanud, kuid maakonna ettevõtluse arendamist on ühistu alati jõuliselt toetanud.
Kui Eestimaal ringi sõita, võib linnade peaväljakul või vallakeskustes märgata ilusaid eestiaegseid pangahooneid ja ühistute kontoreiks ehitatud maju. Piimaühistute meiereid kaunistavad veel praegugi külakeskusi kõikjal üle maa. Nad annavad tunnistust esimese vabariigi aastail laialt levinud ühistegevusest.
Määrav osa põllumajandusest ja tööstusest oli kahe- ja kolmekümnendail aastail ühistute käes. Vaid väikeses Põltsamaa linnas oli kuus ühistulist rahaasutust, kus kohalik rahvas oma säästusid hoidis või vajadusel ka laenu sai võtta. 1939. aasta lõpus oli HLÜdesse koondund ligi 83 000 liiget.
Praeguse Eesti ühistuaeg seisab alles ees. Juba kavandavad kõrgkoolid ühistegevuse loenguid, talupidajaile ilmus äsja ühistegevuse käsiraamat, Põlvamaa HLÜ liikmete arv on jõudnud 700 piirile.
Kooperatiivpankade, mida arengumaades ka külapankadeks hüütakse, ehk siis hoiu-laenuühistute levik on saanud sellise hoo sisse, et nüüd tähistatakse 18. oktoobrit juba nende rahvusvahelise päevana. ÜRO aga kuulutas terve 2012. aasta ühistulise tegevuse liikumise aastaks. Ühistegelastele tuleb sel puhul edu soovida!