Peamiselt räägiti kohtumistel omavalitsuste ühinemisest. Ministri sõnul ei ole selle puhul tegu mingi kampaaniaga – elu lihtsalt nõuab tema kinnitusel koostööd.

«Ärge peljake ühinemist, kaaluge hästi läbi, mis on selles head ja halba. Küsige nõu nendelt omavalitsustelt, kes juba ühinenud. Iga uus asi tekitab ju hirmu. Ka Euroopa Liiduga ühinemine tekitas,» ütles Siim-Valmar Kiisler Tahevas, kui oli kohapealsete ühinemisplaanidega tutvunud.

Kõige kaugemale on Valgamaal oma ühinemissooviga jõudnud aga Tõrva, Helme ja Põdrala. Sõlmitud on koostöölepingud ja moodustatud mitmed komisjonid, mis hakkavad peagi tööle. Asja suunab projektijuht Karl Õmblus Arendusteenus OÜst, kes on sarnase protsessi varem korraldanud Suure-Jaanis.

Ühinemise läbiviimisega kaasnevate kulude katmiseks on esitatud taotlus ühele Norra fondile, millest loodetakse saada enam kui miljon krooni.

Ebameeldiv üllatus

Tõrva linnapea Agu Kabrits ütles kohtumisel ministriga, et ettevalmistused on nii kaugel, et järgmise aasta 20. aprillil tahetakse ühinemisdokumendid maavanemale esitada.

Iga päev võib tuua aga uusi üllatusi. Tõrva on enam kui 3000 elanikuga tiheasustusala ning vee- ja kanalisatsiooniprojekt, millele kulub käibemaksu arvestamata enam kui 166 miljonit, võib kolme valla ühinemisel komistuskiviks saada.

«Esialgu oli nõutav omaosalus 7,5, siis 15 ja nüüd 30 protsenti. See ületab linna eelarve. 8. juulil lähen keskkonnaministri jutule, et olukorda arutada,» rääkis Kabrits.

Taheva valla elanikel oli mure, et ühinedes võib kool vallast kaduda. Kui lähim õppeasutus asub aga suvel pooletunnise, talvisel ajal suisa 45minutilise autosõidu kaugusel, siis mis kell peaks laps üles tulema, et kaheksaks linna kooli jõuda? Tema kooliviimine on sellel juhul nii kallis, et pigem tuleb kogu perel linna kolida.

Vallaelanikud leidsid, et oma kool on vajalik ka seepärast, et järjest enam lapsi vajab õppimist lihtsustatud õppekava järgi. Suures koolis võib nende saatus olla kurb, tuues kaasa sattumise erikoolidesse. Maal on aga tööinimesi hädasti vaja ja sageli on just õpiraskustega lastest kasvanud kuldsete kätega töölised.

Regionaalminister ütles vastuseks, et väga palju pole mõtet selle pärast muretseda: Pärnumaal on ka kahe õpilasega kool. Tähtis on hoopis õpetamise kvaliteet. Kuni on koolis häid õpetajaid, pole tema kinnitusel kooli püsimajäämisega muret.

Vallavanem Monika Rogenbaum lisas, et maale oleks üldse vaja senisest enam haritud inimesi. Tal endalgi oleks toeks vaja abivallavanemat, kuid seni ametisse kandideerinud on esitanud nii palju tingimusi, et parem on kogu töö ise ära teha ja rabeleda palju jõuab.

Regionaalminister ütles, et Valgamaal käimine oli talle siiralt öeldes hea kogemus.

«Siin otsitakse lahendusi. See ei ole kerge, kuid saadakse hakkama. Käik Taheva valda oli eriliselt soe ja sealsed inimesed tegusad,» lausus minister.

Minister oli vallavanemast optimistlikum

Monika Rogenbaum ministri optimismiga päriselt siiski nõustuda ei suutnud, küsides temalt muu hulgas, kas on tõsi, et Kohalikku Omaalgatusprogrammi tahetakse sulgeda. Ise on ta programmi tuline toetaja põhjusel, et paljud saavad projektikirjutamise kogemuse just tänu sellele.

Siim-Valmar Kiisler ei olnud programmi sulgemisest enda kinnitusel midagi kuulnud.

Ta tunnustas vastuses aga vallavanemat selle eest, et too on ise agar mööda fonde «käima». Talle sümpatiseeris seegi, et allasutuste juhid ning teised ärksad inimesed on kohe hakkamas, kui leitakse, et on võimalus oma vallale raha juurde saada.

1. juuli oli ühtlasi see päev, kui seiskus tegevus Tahevas asuvas seni RMK käsutuses olnud hoones. Selle võib vald nüüd tasuta omale saada. Pole aga veel teada, kas omavalitsus seda tahabki, sest ülalpidamiskulud on suured ja hoones pole vettki. Veeprogrammist omavalitsus aga kaevu ehitamiseks raha ei saa.

Küla agarad naised ongi juba pead kokku pannud ja mõtlevad, mis teenus on vallas veel puudu ja kuidas võiks hooneid kasutada.

Eeskujuks toodi Hiiumaad

Regionaalminister tõi selle jutu peale valgamaalastele eeskujuks Hiiumaa kaugtöökeskuse, öeldes, et tänapäeval ei peagi kõik kontorites asju ajamas käima.

Kuna Tahevas asus RMK kontor piiri lähedal, arvavad kohalikud mehed, et nüüd on metsavarastel hea Lätti pageda, varem oli nende võimalik tegevus metskonnast kohe näha. Samas kurdeti Kiislerile, et elu piirkonnas pole sugugi meelakkumine: mine millal tahes tööle, ikka on vaja puhuda. Piiritsoonis on mitmete kohalike kinnitusel seega vastav kontroll tugevamgi kui enne Schengeniga ühinemist.

Regionaalministrile räägiti veel, et uusi peresid tuleb küll valda juurde, kuid vabu talusid ega maad polegi saada. Vaja oleks lammutada vanu tootmishooneid, kuid need on kas riigi või kellegi eraomandis. Omavalitsus neid lammutama asuda ei saa.

Kurdeti sedagi, et nõukogude ajal ehitatud koolimaja on küll ilus, kuid selle ülalpidamine kallis, sest seal on palju tühje ruume. Vald on küll püüdnud sinna paigutada oma allasutusi, kuid ikkagi jääb pinda üle.

Rahuldust avaldas Monika Rogenbaum aga kohtumisel ministriga selle üle, et kohalik masinaühistu saab õpilasliine teenindada. Paraku tekitab vallale muret Harglast Lüllemäele ja Koikkülast Karulasse kulgevate teede halb kvaliteet.

Regionaalminister sõnas enne Taheva vallast lahkumist, et tema soov on elada sellises Eestis, kus džiipide hulk väheneb, laste arv aga suureneb. Kiisler lubas teha kõik endastoleneva, et inimesed mõtleks materiaalsete väärtuste kogumise asemel pigem laste sünnitamisele ja kasvatamisele.