Tähelepanuväärseid ehitisi hakkab nüüd kerkima kõikjal Eestis. Tõsi, osa taotlusi jäi ka rahuldamata, aga rahul peaks olema kõik maakonnad. Mahult on tegemist kindlasti viimase aja suurimate otsustega, mis parandavad nii kooli- kui ka huvihariduse võimalusi võrdselt üle Eesti.

Eesti riik on Euroopa Liidu tõukefondide toel asunud korrastama kutseõppeasutuste õppekeskkonda ja uus investeeringute kava hõlmab 3,6 miljardit krooni.

Rahasüst jõuab Eesti kutseharidusse järgmise viie-kuue aasta jooksul, nimekirjas on kokku 94 objekti ja õppetingimused paranevad selle kava toel 30 kutseõppeasutuses üle Eesti.

Eesmärk on selge – programmi lõppedes peaks selliste haridusasutuste õppetöökojad ja õpilaskodud olema igati nüüdisaegsed. Minu arvates vajab Eesti majandus nii tasemeõppe läbinud noori, kes kutsekoolidest tööjõuturule lähevad kui oma teadmisi täiendavaid täiskasvanuid ja kinnitatud programm toetab mõlemat suunda igati.

Investeeringute kavas on kaks Valgamaa kutseõppekeskuse suuremahulist objekti summas 181 miljonit krooni.

Kutseõppekeskusel pole kahjuks senini olnud Valgas päris oma maja. Lähiaastatel ehitatakse ja sisustatakse siin nüüdisaegsete olme- ja õppevahendite ning tehnoloogiaga kutsekool. See kätkeb endas nii praktilise ja teooriaõppe baaside kompleksi kui uut õpilaskodu.

Nii luuakse võimalused tänapäevaseks kutseõppeks kõigile Valgamaa kutseõppekeskuse õpilastele, sealhulgas täiskasvanutele.

Jätkub töö kutseõppe riiklike õppekavade kallal. Koos tööandjatega valmistatakse ette uute erialade õpetamine, ka mitmete praeguste erialade õppekavad vajavad uuendamist.

Tänapäevasel tasemel õpetamiseks läheb tarvis uute teadmistega ja oskustega pedagooge. Nii pakutakse kutseõpetajatele erinevaid koolitusi: nii pedagoogilisi kui ka erialaseid.

Lisame siia veel e-õppe edendamise kutsehariduses, võimaluse töötavatel inimestel täiendada enda ametialast haridust või õppida päris uus amet. Kõikide nimetatud ettevõtmiste õnnestumisse annab oma panuse Euroopa Sotsiaalfond.

Samal valitsuse istungil sai kinnituse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatav investeeringute kava, mis mõeldud avatud noortekeskuste, huvikoolide ning teavitamis-nõustamiskeskuste ehitamiseks-renoveerimiseks.

Usun, et huvikoolid saavad korraliku rahasüsti ning suudavad noortele ja lastele pakkuda sellist rakendust, mis viib elus edasi. Programm lubab meil noorsootöö infrastruktuuri edendamiseks kasutada 316 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid.

Ekspertide ettepanekul on haridus- ja teadusministeerium teinud kava, mis ei jäta huvikoolidest ega noortekeskustest ilma ühtegi maakonda.

Valgamaalt saab 10,8 miljoni krooni suuruse toetuse Tõrva linnavalitus – avatud noortekeskuse rekonstrueerimiseks. Keskus peaks läbi tegema täieliku muutuse, sh valgustuse, elektrisüsteemide, ventilatsiooni, küttesüsteemi ja tuleohutuse osas. Hoone kohaldatakse invavajadustele ning sisustatakse uue mööbliga. Välja vahetatakse arvutipark.

Heakskiidu sai ka Sangaste vallavalitsuse projektikavand, mis näeb ette Keeni katlamaja rekonstrueerimise avatud noortekeskuseks.

Kui tahame, et meie elu edeneks, on tarvis häid ja oskajaid inimesi, kes samal ajal oleks tublid ja aktiivsed kodanikud. Riik saab seda tagada lisaks tavahariduskorraldusele ühelt poolt tänapäevase tasemega kutseõppe, teiselt poolt noore huvidele vastava ja isiksust arendava noorsootöö ja huvihariduse kaudu.

On hea, et saame nende eesmärkide saavutamiseks kasutada Euroopa Liidu abi – tingimusel, et omalt poolt veel midagi juurde paneme. Aga hea rahvuslik plaan peab meil endil olema. Selleks, et võimalused ei koonduks ainult pealinna, tuleb jõuliselt edendada ka teisi piirkondi.